Poolteist aastat tagasi Viljandis tapmisega lõppenud kiredraama keskmes olnud naine, kes maakohtust pääses kahe ja poole aasta pikkuse vangistusega, sai ringkonnakohtus kaheksa aasta pikkuse karistuse.
Traagilise armukolmnurga keskmes olnud naine sai 5,5 vangla-aastat juurde
2. oktoober 2015, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebooki-tutvusest tekkinud armukolmnurga keskmes olnud Enel Pärna mõisteti Viljandis süüdi vaid tapmisest mitteteatamise eest. Nimelt püsis tema armukese Arti Itra suu kogu esimese astme istungi ajal lukus ning kohtus ei leidnud tõestamist, et Pärna oleks Itrat tapma kihutanud. Kiredraama ohver oli Pärna abikaasa, kelle Itra tappis 39 noahoobiga. Seejuures ei löönud ta neid järjest, vaid lühikese aja tagant.
Seejärel jätsid Itra ja Pärna tapetu kesklinna korteri põrandale ning peitsid linnas ära tapmiseks kasutatud noa. Alles paar päeva hiljem helistas naine politseisse ja teatas, et tal on korteris surnukeha.
Ringkonnakohtus leidsid kohtunikud sel kolmapäeval, et Pärna süü tapmisele kihutamises on selge, ja määrasid talle kaheksa aasta pikkuse vangistuse. Itra karistus jäi samaks: tema peab vanglas veetma üheksa aastat.
Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse Pärnalt kriminaalmenetluse kuludena 8260 euro väljamõistmise kohta ja mõistis temalt menetluskuludena välja 8650 eurot.
Juhtum sai alguse 2014. aasta algul, kui Enel Pärna ja Arti Itra Facebookis tutvusid. Kohtuniku sõnul on nende suhtlusest toimikus kümnete lehekülgede kaupa väljavõtteid ja kirjadest nähtub, et suhted olid lähedased. Pärna oli aga samal ajal abielus.
Mullu 31. mail tuli Arti Itra koos Enel Pärna eksabikaasaga Viljandisse ning seltskond, kuhu kuulus peale nende veel naise seaduslik abikaasa, hakkas koos alkoholi jooma. Peo käigus lahkus korterist küll üks, küll teine inimene ning ühel hetkel olid Itra ja Pärna seal kahekesi.
Öösel jõudis koju naise raskes joobes abikaasa ja avastas Arti Itra oma voodist. Kirjelduse kohaselt vedas ta pärast seda, kui oli oma voodist võõra mehe avastanud, tolle juukseidpidi teise tuppa ning hakkas teda peksma. Seejärel pani naine ümber abikaasa kõri püksirihma ja hakkas seda sikutama. Arti Itra vabanes ründaja haardest, haaras tabureti ja lõi. Ründaja kaotas tasakaalu ja kukkus ning seepeale võttis Itra juba kasutusele noa.
Tartu ringkonnakohus tunnistas Itra süüdi kehalises väärkohtlemises, selle eest, et ta lõi pärast esimesi noalööke ja toas edasi-tagasi käimist kannatanut uuesti noaga. Sellele eelnenud taburetilöögid olid kohtu hinnangul õiguspärased, sest Itra tegutses hädakaitseseisundis. Samuti ei saanud ringkonnakohus täie kindlusega välistada, et esimesed noalöögid olid ebaõnnestunud või tabasid kannatanut sellisesse piirkonda, et too ei muutunud ründevõimetuks.
Pärast Pärnaga rääkimist sooritatud noalöökide osas asus ringkonnakohus seisukohale, et Itra kavatseski ohvri tappa ning tegutses Pärna korralduse kohaselt.
Ehkki ohvri kehalt loeti hiljem kokku 39 noahaava, olid need ekspertide sõnul sellised, et kui kohe oleks kutsutud kiirabi, oleks mees ellu jäänud. Seda aga ei tehtud. Kedagi ei kutsutud veel kaks päeva. Tapetu lebas köögipõrandal ning Enel Pärna ja Arti Itra käisid mööda linna ringi. Nad viskasid ära taparelva, nii et seda ei leitudki. 2. juunil kutsus Pärna lõpuks politsei ja teatas, et tal on korteris surnud mees.
Nii süüdimõistetutel kui prokuröril on veel võimalik otsus riigikohtusse edasi kaevata.