Keskerakonna asutajaliige: me pääseme varsti valitsusse

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abja kultuurimaja. Ehitusmehed teevad viimaseid võõpamisi, et Abja kultuurimaja saaks helekollasema välimuse. Pildil on Abja vallavanem Peeter Rahnel.
Abja kultuurimaja. Ehitusmehed teevad viimaseid võõpamisi, et Abja kultuurimaja saaks helekollasema välimuse. Pildil on Abja vallavanem Peeter Rahnel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üks Keskerakonna asutajatest, Abja vallavanem Peeter Rahnel leiab, et tema partei võib julgelt tõsta oma etteotsa mõne noorema põlvkonna poliitiku. Mis puudutab sel nädalal Edgar Savisaare ümber lõkkele löönud altkäemaksuskandaali, siis selles eelistab pikaaegne munitsipaalpoliitik jääda äraootavale seisukohale. "Mulle on täiesti arusaamatu, miks need kahtlustused esitati," ütleb ta.

Peeter Rahnel, kas te usute staažika keskerakondlasena, et Kaitsepolitsei ja prokuratuur teevad oma tööd nii, nagu nad tegema peavad, või on Edgar Savisaarele esitatud kahtlustuse näol tegemist poliitilise nõiajahiga?

Mul on väga raske ses osas arvamust avaldada, sest ma ei tunne Kaitsepolitsei ja prokuratuuri töömeetodeid. Ma ei kujuta ette, kuidas selliste kahtlustusteni jõutakse. Minu kui pikaaegse munitsipaalpoliitiku jaoks oleks väga huvitav teada, kas meie riigis toimuvadki totaalsed pealtkuulamised, et mingeid ebaseaduslikule tegevusele viitavaid vihjeid või väiteid välja nokkida. Mulle on praegu täiesti arusaamatu, miks need kahtlustused esitati.

Kas asi ei või mitte olla selles, et kapo on Tallinna juhtimises korruptiivseid tegusid kahtlustanud juba väga pikka aega ning on seetõttu püüdnud järjekindlalt pahalastele küüsi taha saada. Varem pole lihtsalt õnnestunud.

Ma küsin vastu. Üks kahtlustuse episood puudutab suurärimeest Hillar Tederit, kes minu teada on väga helde käega toetanud Reformierakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL). Seega oleks nüüd loogiline küsida, kas need annetused olid tema poolt siirad või on nende taga siiski mingid tulevikku suunatud ootused või varasemad otsused.

Kas te usute, et Eesti õiguskaitseorganid on mingite poliitiliste jõudude, näiteks võimuerakondade poolt mõjutatavad? Edgar Savisaar on ju väitnud, et praeguse protsessi taga on IRL.

Ma ei usu, et organid tervikuna on mõjutatud. Aga mulje jääb, et seal töötab inimesi, kelle võimuses on teatud teemasid asutuses esiplaanile tõsta.

Räägime ka Keskerakonna sisekliimast. Mis meeleolud praegu keskerakondlaste seas valitsevad? Kuivõrd usutakse, et teie partei suudab lähiaastatel Eesti poliitikas midagi kaalukat korda saata?

Mina küll usun. Ja see ei ole mitte pime usk ühte või teise persooni, vaid Keskerakonna programmi. Siin pole tegemist ühe inimese liigse kummardamisega.

Aga Edgar Savisaar on siiski endiselt Keskerakonna liider. Liider, kes näib olevat ühtaegu nii vaimu kui füüsise poolest vaevatud. Mis peaks inimesi veenma, et tema juhtimisel on erakonnal edu lootust, et temast saab peaminister või president?

Seda, et ta on vaimu ja füüsise poolest vaevatud, väitsite praegu teie, mitte mina. Aga tõsi: ma pole kordagi öelnud, et just temast peab saama peaminister või president. Mina ei isikustaks neid protsesse nii palju. Kindlasti on neid, kes näevad just Savisaart peaministrina. Mina ütlen, et isik pole nii oluline, vaid erakonna programm ja põhimõtted.

See kõik on teooria. Praktika on juba väga pika perioodi vältel näidanud, et Savisaareta ei juhtu Keskerakonnas suurt midagi ning nii kaua, kuni ta teie eesotsas on, ei pääse Keskerakond valitsusse.

See on jälle teie väide.

Ei ole. See on fakt, et Keskerakond on headest valimistulemustest hoolimata suurema osa Eesti taasiseseisvumise järgsest perioodist opositsioonis istunud.

Kahjuks on see tõsi, aga see ei ole sõltunud ainult Keskerakonnast ega tema liidrist, vaid rohkem teistest erakondadest.

Kui palju on Keskerakonna sees kuulda neid, kelle arvates oleks nüüd viimane aeg Savisaare diktaat lõpetada ning keerata kellegi teise eestvedamisel uus lehekülg?

Neid on kuulda.

Kas tegemist on marginaalsete häältega? Või on ka päriselt novembris peetaval Keskerakonna kongressil lootust, et mõni vastaskandidaat teeb Savisaarele ära?

No kuulge, juba eelmisel kongressil, kus Jüri Ratas kandideeris Savisaare vastu erakonna esimeheks, jäi nende tulemuse vahe üpris väikeseks. Ma olen seda varemgi öelnud ning ütlen ka praegu: Savisaar pole sugugi ainus mõeldav kandidaat Keskerakonna esimeheks. Igati väärilised on ka näiteks Kadri Simson, Mailis Reps ja Jüri Ratas. Meil ei ole järelkasvuga probleemi.

Ei ole jah, aga Savisaar ei lase neil esile tõusta. Vibutab näpuga nagu teatri NO99 muusikalis: "Kärsitu oled, kärsitu oled...".

Te olete minu teada sarnaselt minuga demokraatliku maailmkavaatega inimene ja peaksite aru saama, et kui kongressile tuleb kokku tuhatkond delegaati, siis ei saa erakonna büroo neid kõiki ümber sõrme keerata. Ei ole nii, et kongressil osalejad valitakse vastavalt Savisaare suvale välja. See tahe, mis hääletusel ilmneb, ongi päriselt. Seda tuleb austada.

Tõsi, probleeme on meil olnud. Näiteks ei saa ma kuidagi heaks kiita seda, mis juhtus üle-eelmisel korral, kui erakonna peasekretär (Priit Toobal – toimetus) hakkas avalikult tegema Jüri Ratasele vastupropagandat. Muide, tegin toona selle kohta partei aukohtule avalduse.

Kas see teie suur demokraatia pole siiski mitte paljuski näiline. Meenutagem, kuidas enne kevadisi Riigikogu valimisi teatas Kadri Simson, et ta oleks valmis kampaaniasse sukelduma Keskerakonna peaministrikandidaadina. Paljud nägid selles avalduses suurt murrangut. Aga võta näpust! Loetud päevad hiljem teatas ta, kõrvad lontis, et loobub siiski Savisaare kasuks. Millest selline allaheitlikkus? Miks ta ei võidelnud lõpuni?

Ma ei oska seda kommenteerida, miks ta sedasi tegi. Mul pole küll kõige parem mälu, aga minu mäletamist mööda seda küsimust kaaluti päris põhjalikult erakonna juhatuses ning kui Edgar Savisaar oli öelnud, et temas on tahet jätkata, siis jõuti üheskoos järelduseni, et erakonnal on mõistlik tema selja taha jääda. Ka juhatuse valikud on osa demokraatlikust otsustusprotsessist.

Keda te ise toona eelistasite?

Olin kindlalt Kadri Simsoni toetaja, sest nägin, et Edgar Savisaare tervis hakkab järgi andma. Paljud nägid seda. Leidsin, et ta ei peaks sellises olukorras olema kogu aeg eesliinil ning higistama debattidel.

Mis te arvate, miks Edgar Savisaar ei söanda hakata toredaks vanaisaks, kes Hundisilmal oma silmapaistvast poliitikukarjäärist memuaare kirjutab ning lapselapsi põlvel hüpitab? Miks ta kõigi oma hädade kiuste nii kiivalt võimu küljes ripub?

"Kiivalt võimu küljes rippuma" on praegu jällegi teie termin. Mina ütlen nii, et kui inimene siiralt usub, et temas on potentsiaali midagi poliitikas korda saata, siis ei tohiks keegi teda selles takistada. Lõppude lõpuks on ta ju ikkagi võimekas inimene. Olen käinud kõigis Baltimaade pealinnades ja julgen nähtu põhjal väita, et Savisaare juhitud Tallinn on neist kõige jõudsamalt arenenud. Jah, igal kevadel leitakse tänavaauke, mille üle nuriseda, kuid selliseid olen ma näinud ka Vilniuses ja Riias. Ma ei julge väita, et Tallinna suur edasiminek on olnud puhtalt tänu Savisaarele, aga kindlasti on tal olnud selles oma kaalukas osa.

Mis saab Keskerakonnast pärast seda, kui Savisaar esimehe kohalt lahkub?

Uue juhiga tuleb alati uus hingamine. Midagi hullu igal juhul ei juhtu. Usun, et inimesed on Keskerakonnaga ühinenud programmi, mitte Savisaare pärast.

Olete ikka kindel? On neid, kes arvavad, et sealt maalt, kus kaob Savisaar, hajuvad ka venelaste hääled. Või veelgi enam, et pärast Savisaare kukkumist erakond sootuks lõheneb: ühele poole jäävad eestlased ning teisele poole Yana Toomi juhitud venelased?

See on täiesti meelevaldne arvamus. Ma ei tea, miks selline rahvuse järgi jagamine on välja toodud. Inimene on inimene ja kodanik on kodanik sõltumata emakeelest.

Erakonnad väljendavad inimeste maailmavaadet ning Eestis on hästi tajutav, et muukeelsete ning eestlaste vaated on teineteisest üsna erinevad.

Ma ei ole süvaanalüüsi teinud. Kui ma räägin siin Viljandimaal vene emakeelega inimestega, siis ma küll ei taju kuskilt otsast, et nende maailmavaade oleks põhimõtteliselt teistsugune. Pigem on asi selles, et teised erakonnad, peale Keskerakonna ei ole suutnud välja pakkuda midagi, mis nende elulisi probleeme lahendada aitaks. Reformierakond on küll püüdnud neid moosida, aga tulutult. Nüüd tullakse välja ETV+ telekanaliga. Aga et seni pole riiklikult integratsiooni ja teabe levitamist targalt korraldatud, siis kes selles süüdi on.

Reformierakonnal pole venelastega mõtet flirtida, sest nood ei mõista eales neid põhjusi, miks Andrus Ansipi eestvõttel 2007. aasta aprillis Tõnismäelt pronkssõdur ära viidi. Seda ei andestata, mis omakorda on ehe näide maailmavaatelisest lõhest.

Pronkssõduri äraviimine iseenesest ei olnudki ehk rumal tegu. Aga see, kuidas seda tehti, oli küll silmapaistvalt käpardlik ja provokatiivne. Sellisele teguviisile ei saanudki teistsugust reaktsiooni oodata.

Lõpetuseks ma palun teil ennustada. Millal Keskerakond valitsusse pääseb ja kes on siis Keskerakonna esimees?

See juhtub juba varsti. Enne järgmisi Riigikogu valimisi. Esimeest ma küll ei oskaks praegu ei kohvipaksu ega millegi muu pealt pakkuda. Eks elu näitab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles