Keskkonnaministeeriumi hinnangul on teisipäevases Sakalas ilmunud intervjuus Viljandimaa jahimeeste seltsi juhi Priit Vahtramäega kaks eksitavat väidet.
Ministeerium: sead ei muutu väikeulukiteks ja kontroll ei kao
15. september 2015, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks lükkab ümber, et metssigu tahetakse liigitada väikeulukiteks ning kava tulemusena kaoks kontroll jahipidamise üle. Sakala avaldab vastulause.
Väide: keskkonnaministeerium liigitab metssead seaduse mõistes väikeulukiteks.
Kavandatud seadusemuudatus ei võrdsusta metssiga väikeulukiga. Seadus säilitab senised erisused metssigade ja väikeulukite vahel, kuid laiendab maaomanikest jahimeestele metssigade küttimise ja sigade Aafrika katku ohjamise võimalusi. Jahipidamisreeglid on suurulukite kohta tunduvalt karmimad kui väikeulukite kohta, samuti on oluliselt põhjalikum ka nõutav seire ja aruandlus. Metssea küttimiseks antakse välja individuaalne luba põhimõttel, et ühe loaga tohib küttida ühe sea.
Väide: kava tulemusena oleks kadunud asja üle igasugune kontroll, sest siis võinuks igaüks sigu lasta, kus ja kuidas ise soovib. Jahimeestest ja jahiseltsidest minnakse mööda.
Jahiloa metssea küttimiseks väljastab maaomanikule või tema määratud isikule jahipiirkonna kasutaja ehk kohalik jahiselts. Metssiga on ja jääb seaduse mõistes suurulukiks, mis tähendab seda, et pärast jahiloa kehtivustähtaja lõppu tuleb luba kümne päeva jooksul selle andjale tagastada. Maaomanikele antakse metssigade küttimise õigus ainult katkuohu levimise perioodiks. Seega on jahiseltsil ka edaspidi kontroll ja ülevaade kütitud sigadest. Lisaks säilib jahiseltsil kohustus anda kütitud isenditest riigile aru. Sigade Aafrika katku ohjamiseks on aruandlust pisut karmistatud, sest jahiseltsid peavad riigile igakuiselt andma aru kütitud ja surnult leitud metssigadest. Tõele ei vasta ka väide, et jahimeestest ja jahiseltseidest minnakse mööda. Metssea küttimise loa annab jahiselts inimesele, kellel on kehtiv jahitunnistus. Enne jahile minekut tuleb loa saanud isikul maksta jahimehe aastamaks ja sooritada suuruluki laskekatse.
Ministeeriumi ettepanek muuta jahiseadust tulenes arusaamast, et senised meetmed metssigade arvukuse vähendamiseks ei ole olnud tulemuslikud. Ka varasematel aastatel on keskkonnaamet, keskkonnaagentuur ja maaomanikud soovitanud jahimeestel metssigade arvukust tugevasti vähendada, paraku ei ole seda õnnestunud teha. Lisavõimaluste loomine aitab kaasa seatud eesmärgi saavutamisele: metssigade arvukus võiks keskmisena olla kuni 1,5 siga 1000 hektari kohta, praegu on see näitaja üle 8.