Ametlik raherekord sattus augustimöllu ajal löögi alla

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi vallas Pirmastu külas elav Üllar Asu pani pärast sadu suuremad raheterad sügavkülma ning järgmisel päeval mõõdeti neist kõige suurem ajakirjanike juuresolekul üle: läbimõõt ulatus pisut üle viie sentimeetri. Mõnel pool võisid raheterad olla suuremadki.
Viljandi vallas Pirmastu külas elav Üllar Asu pani pärast sadu suuremad raheterad sügavkülma ning järgmisel päeval mõõdeti neist kõige suurem ajakirjanike juuresolekul üle: läbimõõt ulatus pisut üle viie sentimeetri. Mõnel pool võisid raheterad olla suuremadki. Foto: Elmo Riig / Sakala

Augustis möllanud võimsa rahe jälgi ajanud asjatundjad kahtlustavad, et sündida võis Eesti uus ametlik raherekord.

Keskkonnaagentuuri kindlail andmeil on Eestis langenud kõige jämedama rahetera läbimõõt 7 sentimeetrit. Selliseid isendeid sadas 2000. aasta 29. mail Tartu- ja Jõgevamaal. Mitteametlikel andmeil mõõdeti sama saju ajal Jõgevamaal Piibumäe külas rahetera läbimõõduks isegi 9 sentimeetrit.

Tänavu 12. augustil tabas mitut maakonda võimas rahe. Viljandimaal Viljandi vallas Pirmastu külas elav Üllar Asu noppis umbes kümme minutit pärast sadu suurimad raheterad ja pani sügavkülma. Päev hiljem mõõtis ta need Sakala ajakirjanike juuresolekul nihkmõõdikuga üle ja tulemus oli 5 sentimeetrit, pluss veel poolteist millimeetrit lisaks.

Praegustel andmetel on see kõige suurem mõõt, mis kõnealuse rahesaju kohta fikseeritud. Seda kinnitasid nii keskkonnaagentuuri ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis kui Tartu ülikooli loodusgeograafia doktorant ja ilmahuviline Jüri Kamenik, kes tutvustab ilmastikunähtusi erialaajakirjanduses.

«Huvitav on see, et pärast sadu laekus palju kirjeldusi, kus hinnati raheterasid kanamunasuuruseks, aga kanamunad on teatavasti väga erinevat mõõtu,» lausus Kallis. «Piltidel oli mõnel juhul midagi võrdluseks kõrvale pandud, näiteks tikutops, aga kõnealune viis sentimeetrit on seni ainus täpne tõend kõige suurema rahetera kohta.»

Eriline 12. august

Jüri Kamenik ütles, et 12. augusti õhtul tabas Ida-Eestit äkilise potentsiaalse energia vabanemise tõttu erakordne äikese- ja hiidrahepuhang. Kõige suuremad terad sadasid Viljandi- ja Tartumaal, kuid rahet tuli ka Jõgevamaast Võrumaani.

«Hiidrahe suurimad tükid olid enamasti diameetriga 3–5 sentimeetrit, ent teateid tuli ka suuremate jääkamakate kohta, mis võivad olla inimesele eluohtlikud,» sõnas Kamenik. «Võib kahtlustada, et suurimate raheterade läbimõõt ulatus isegi 7–10 sentimeetrini, mis tähendab vähemalt senise Eesti hiidrahe rekordi kordumist.»

Ta nentis, et kannatada said nii autod, katused – eriti eterniidist –, kasvuhooned, põllukultuurid ja aiaviljad.

Ain Kallis märkis, et tema sooviks seitsmesentimeetriste ja jämedamate raheterade kohta siiski täpset infot. «Aga välistada nii suuri raheterasid ei saa, neid võis esineda,» sõnas ta.

Jüri Kamenik ütles, et kuna otseseid mõõtmisi oli väga vähe, tuleb rahekamakate suurust hinnata kaudselt.

«Kahjustuse suurus ja tüüp on seotud rahe langemise kiirusega, see aga omakorda rahetera kaalu ja läbimõõduga. Lõppkiirust saab välja arvutada, selleks on valemid või neil põhinevad kalkulaatorid,» rääkis ta.

Kamenik tõi näiteks, et 10-sentimeetrise läbimõõduga jäätükk saavutab lõppkiiruse 220 kilomeetrit tunnis, mis suudab kindlasti tekitada paarisentimeetrise läbimõõduga mõlke auto metallosadele, läbistada eterniitkatuseid, purustada kasvuhoone- ja autoklaase ja teha muud sellist pahandust. Niisuguseid kahjustusi võivad teha ka 3–5-sentimeetrised rahetükid, mille lõppkiirus on 120–155 kilomeetrit tunnis.

Kaalu küsimus

Mis puutub rahetera kaalu, siis Jüri Kameniku sõnul saab ka seda erialase kalkulaatori abiga tagantjärele tuvastada, kui pole olnud võimalust seda kohe kaaluda.

Ta märkis, et näiteks 2,5-sentimeetrise raadiusega ehk umbes 5-sentimeetrise läbimõõduga rahetera kaal peaks olema ligi 70 grammi. Kaks korda jämedam rahetera pole aga ainult kaks korda raskem, vaid kaalub rahe tihedust ja ebakorrapärasust arvestades umbes 400 grammi.

Keskkonnaagentuuri valduses oleva mitteametliku ja üldistava info järgi leiti Eesti kõige raskem rahetera 1936. aasta 26. juulil Saaremaal Laimjalas: see kaalus üle poole kilo. Järgmine mitteametlik tulemus on 340 grammi ja selline rahetera leiti 1998. aasta 1. juunil Võrumaal Sõmerpalu lähedal Varese külas.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ütles, et meteoroloogia metoodika järgi korjatakse kokku kümme kõige suuremat rahetera, sulatatakse üles ja arvutatakse veekoguse järgi keskmine läbimõõt.

«Rekordiliselt suurte raheterade mõõdud fikseeritakse ilmselt suurima näitaja kaudu ehk konkreetne rahetera kaalutakse ning mõõdetakse selle läbi- ja ümbermõõt,» lisas ta.

Kui sagedane on oht

Kuigi enne tänavust hiidrahet möllas umbes sama võimas rahe 15 aastat tagasi, ei anna see asjatundjate sõnul põhjust oletada, et uue sahmakani läheks sama palju aega.

Jüri Kamenik ütles, et üldiselt hinnates võiks vähemalt 5-sentimeetrise läbimõõduga raheterasid Eestis sadada üks või kaks korda kümne aasta jooksul, aga vähemalt 7-sentimeetrise läbimõõduga raheterasid kord 20–30 aasta jooksul.

«Aga see on jäme hinnang, mitte täpne statistika,» toonitas ta. «Mõnes Eesti paigas ei esine niisugust rahet terve inimpõlve jooksul. Mujal võib juhtuda, et jämedat rahet tuleb kaks suve järjest.»

Ain Kallis nentis, et rahe võib kaasneda iga vägevama äikesepilvega.

«Raherikkaid aastaid on väga raske prognoosida, nagu ka äikeseaastaid,» lisas ta. «Tänavu näiteks on äikest suhteliselt harva esinenud.»

MAAILMAREKORDID

Mujal maailmas kindlalt fikseeritud raherekordid

Suurima ümbermõõduga rahetera
476 mm (läbimõõt 178 mm, kaal teadmata)
sadas 2003. aasta 22. juunil USA-s Nebraska osariigis Aurora linnas.

Suurima läbimõõduga rahetera
200 mm (ümbermõõt ja kaal teadmata)
sadas 2010. aasta 23. juulil USA-s Lõuna-Dakota osariigis Viviani linnas.

Raskeim rahetera
1020 grammi (läbi- ja ümbermõõt teadmata)
sadas 1986. aasta 14. aprillil Bangladeshis Gopalganji maakonnas.

Allikas: Ain Kallis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles