Viljandi vallavalitsus ägab seniajani töökoorma all, mis on tingitud 1. juulil jõustunud uuest ehitusseadustikust, ning vastab värsketele taotlustele seetõttu vabandusega.
Uus ehitusseadustik koormas ametnikud üle
3. september 2015, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi valla elanikud, kes on viimasel ajal küsinud ehitusluba või soovinud kooskõlastada näiteks puurkaevu rajamist, on saanud vallavalitsuselt kirja, milles palutakse vabandust viivituse pärast. Nimelt ei suuda vallavalitsus kinni pidada ehitusseadustikus sätestatud tähtaegadest ning menetleb avaldusi laekumise järjekorras.
«Tõesti on töökoormus väga hullusti kasvanud. Taotlusi on laekunud nii enne kui pärast 1. juulit ja spetsialistidel on paberihunnikud väga suured,» kinnitas vallavanem Ene Saar.
Seaduse järgi tuleks taotlus läbi vaadata kümne päeva jooksul. Sellest peab kinni ka Viljandi linna ehitusinsener Hans Priks, kes tegeleb enne 1. juulit laekunud taotlustega siis, kui uute kõrvalt aega jääb. «Hoonetega, mis on aastakümneid olemas olnud, ei põle,» nentis ta.
Samas ei imestanud Priks, et vallal võib kõrvalhoonete seadustamisega seniajani suur tööjärg ees olla. «Vallas on ilmselt neid hoonekesi, mida on püütud seadustada, märksa rohkem kui linnas. Kes teab, mis seal kusagil metsa taga ehitatud on,» arutles linna ehitusinsener.
Samas ütles Suure-Jaani majandus- ja ehitusosakonna juhataja Are Aua, et neil on elu pärast 1. juulit rahunenud. «See, mis toimus enne seaduse vastuvõtmist, kui Maaleht kirjutas, et ka tapeedipanekuks on luba vaja, oli hullumaja. Meil töötasid jaanipäeval ametnikud öösel ja päeval,» rääkis ta.
Ka Karksi vallas suudeti ehitiste registrisse kandmise paanikaga enne 1. juulit toime tulla. Ehitusinsener Margus Hütt rääkis, et uus ehitusseadustik on tööd pigem lihtsustanud, sest enam pole iga väiksema juurdeehitise ja muudatuse tegemiseks ehitusluba vaja.
Miks on aga Viljandi vallavalitsus seniajani taotluste läbivaatamisega jännis? Ehituse peaspetsialist Anti Rodenberg ütles, et peamist rolli mängib meediast läbi käinud ebaseadusliku ehitise menetluse riigilõiv 500 eurot, mis tekitas enne 1. juuli saabumist ametnike laudade taha järjekorrad.
«Inimesed vajasid personaalset nõustamist hoonete seaduslikkuse kontrollimiseks ja juhiseid ehitiste seadustamiseks,» märkis Rodenberg.
Viljandi vallavalitsus soovitas inimestel esitada projekteerimistingimuste taotlused enne 1. juulit, et väljastada neile tingimused ilma kehtima hakanud 25 euro suuruse riigilõivuta.
«Kodanike huvides võtsime taotlusi vastu rohkem, kui suutsime menetleda, ja kooskõlas taotlejaga märgistasime ehitised, millega omanik ei soovinud kiirustada. Hetkel oleme seisus, kus taotlusi esitatakse küll märgatavalt vähem, aga varem esitatud suure koguse tõttu ei suuda kinni pidada ehitusseadustikus sätestatud menetlustähtaegadest,» selgitas Rodenberg.