Klapid eest. Enam ei taha uskuda

, sotsiaaldemokraat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jorma Sepp
Jorma Sepp Foto: Erakogu

VAADATES TAGASI möödunud suvele ja ehk natuke ka kevadele, näeb, et Viljandi linnavõimul on tulnud rinda pista hulga ebamugavustega: esimese võimuliidu lagunemine valede kaudu, mitu lahkuvat ametnikku, konflikt koolide ümber, veekeskuse muutumine veidraks teenuskeskuseks, lindude tulistamine ja abilinnapea tagasiastumine. See kõik paneb küsima: mis on saanud avatud valitsemisest, millest linnapea Ando Kiviberg on rääkinud alates kohalikest valimistest? Tuli ta ju valimistele loosungiga tagada Viljandis avatum ja arvestavam valitsemiskultuur ning just see oli üks põhjus, miks moodustati esimene võimuliit sotsidega (vaata 2013. aasta 23. oktoobri Sakalas ilmunud artiklit «Läbirääkijad tahavad Viljandi senised juhid erru saata»).

Totter on vaadata nüüd uut võimuliitu, mis oma praktikas meenutab pigem suletud eliiti, kuhu teistel ei ole asja. Kes ei soovi sind kuulata ja kes väldib sinuga dialoogi. Tahtmatult jääb mulje, et avatus ja arvestamine toimub vaid selle kitsa grupi sees.

AVATUD VALITSEMINE tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Siia juurde kuulub kaasamine ning kaasamise hea tava ütleb, et kaasamine seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. Valitsusasutused, sealhulgas kohalikud, peaksid kaasama huvirühmi ja avalikkust neid puudutavate otsuste kujundamisse, et tagada otsuse parim võimalik kvaliteet ja legitiimsus. Viimaseks olgu mainitud, et kaasamist tuleks hea tava kohaselt rakendada, töötades välja selliseid poliitikaalgatusi, millel on arvestav mõju huvirühmadele või mis mõjutab kogu ühiskonda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles