Sakala uuris tänaval inimestelt, mida nood mäletavad oma esimesest koolipäevast. Vastajaid oli kolmest eri riigist. Üks neist läks kooli sõja ajal.
Tänavaküsitlus. Mida mäletavad eri riikides ja aegadel kooli läinud inimesed?
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
30. august 2015, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JÖRG PORATH Saksamaalt
Ma mäletan, kuidas kõigile lastele anti suur maiustustetuutu. Samuti seda, kuidas mu käekell suurt tähelepanu pälvis. Nimelt kinkis isa mulle kella, kui olin alles viieaastane. Ta õpetas mulle, kuidas sellelt aega vaadatakse. Õpetaja imestas väga, et äsja kooli alustanud poiss niisugust asja oskab. Lõpuks võttis ta mult kella ära, sest see oli teistele lastele liiga suur ahvatlus. Olin sellest väga löödud.
REIN MÄNDMETS Eestist
Oli sõjaaeg, täpsemalt Saksa aja algusperiood. Ma tahtsin juba ammu kooli minna ja ootasin seda, aga kooliaasta algust lükati mitu korda edasi. Kool algas alles oktoobris. Ema viis mu koolimajja. Ja kui ma aastaid hiljem keskkooli lõpetasin, tulime koos koolist tagasi. Vahepeal ei olnud ta mind kordagi viinud või toonud.
ELIAS MELIN Rootsist
Mäletan, et hommikul tuli korralikult riidesse panna. Paremini kui konkreetseid tegevusi mäletan aga tunnet, mis sellel päeval oli. Sügisest õhku. Olin elevil ja und polnud eelmisel ööl eriti tulnud. Kui lõpuks klassis istuda sain, tundsin suurt pingelangust. Kui tulin kuuendas klassis Eestisse Noarootsi kooli, valdas mind jälle samasugune elevus. Kõik – isegi lõhnad – olid siin teistmoodi.
RAGNE JÜRGENS Eestist
Ausalt öeldes ei mäleta ma sellest kuigi palju. Meeles on, kuidas ma läksin õdede ja emaga jala kooli ning kuidas me samamoodi sealt koos tagasi tulime. Aga mis koolis sündis, on ununenud.