Vihm jahutas jalkajanu. Aga ainult korraks

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoosadu sundis perepäeva tegevused hetkeks sinnapaika jätma ja vihmavarju jooksma.
Hoosadu sundis perepäeva tegevused hetkeks sinnapaika jätma ja vihmavarju jooksma. Foto: Marko Saarm

«Kõik võivad korraks vihmavarju minna,» teatas meeshääl Viljandi linnastaadioni kõlaritest. Hetk tagasi muruplatsil jalgpalliharjutusi teinud lapsed ja nende vanemad olid juba hakanud hoosaju eest katuse alla jooksma, aga teate peale kiirenes nende samm veelgi.

Jalgpalliklubi Viljandi Tulevik pidas täna suurt perepäeva, kuhu olid oodatud kõik suuremad ja väiksemad vutihuvilised ja nende lähedased. Päev oli täis sportlikke ettevõtmisi. Klubi esindusmeeskonna mängijad näitasid ette, mida nad oskavad, ning seejärel võis igaüks järele proovida, kas neil õnnestub äsja nähtut ligilähedaseltki järele teha. Proovida sai kaugus- kui täpsuslööke, audiviset ja paljut muud.

«Kas siin on andekaid poisse ka?» päris Sakala piltnik veidi enne vihmasadu Viljandi Tuleviku peatreenerilt Aivar Lilleverelt. Hetk hiljem virutas üks jüts palli portsu meetrite pealt väga täpselt umbes 40-sentimeetri laiusesse väravasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles