Eestis tehti lihtrahva harimisega ots lahti XVII sajandi teisel poolel, kui köstrid hakkasid kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaulu pähe taguma. Eks meestele pistetud aabitski pihku. Nii see lugemisoskus vaikselt levima hakkas.
Aga kui on õpilased, peab leidma ka õpetajad. Selle mure lahendamise võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Saksamaal tarkusi omandanud mees lõi Tartus koolmeistrite seminari. Ega seal pikalt tiksuda tulnud: kaks aastat pinginühkimist ja õpetaja valmis. Põhirõhk oli usuõpetusel, kirikulauludel, saksa keelel ja arvutamisel. Ning tublisid pedagooge tuli nagu Vändrast saelaudu. Teate ju küll, kuidas Forselius oma oivikute Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI juures kiitlemas käis. Ainult et tagasiteel hukkus kooliisa sügistormis ja tarkusetempel pani uksed kinni. Õnneks oli rahva harimisele juba hoog sisse antud.
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
