Krihvlist tahvelarvutini ja kahest koolitalvest tsükliõppeni

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirivere algkooli I ja II klass 1938. aastal
Kirivere algkooli I ja II klass 1938. aastal Foto: A. Peters / Marko Saarm

Nagu alati augusti lõpul, käib selgi aastal koolimajades ja kontoritarvete kauplustes tihe sagimine. Kõik ikka selleks, et meie järglased aina targemaks saaksid. Uue õppeaasta hakul on paslik heita pilk sellele, kuidas on noorsoo süsteemne koolitamine aastasadade jooksul arenenud. 

Eestis tehti lihtrahva harimisega ots lahti XVII sajandi teisel poolel, kui köstrid hakkasid kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaulu pähe taguma. Eks meestele pistetud aabitski pihku. Nii see lugemisoskus vaikselt levima hakkas.

Aga kui on õpilased, peab leidma ka õpetajad. Selle mure lahendamise võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Saksamaal tarkusi omandanud mees lõi Tartus koolmeistrite seminari. Ega seal pikalt tiksuda tulnud: kaks aastat pinginühkimist ja õpetaja valmis. Põhirõhk oli usuõpetusel, kirikulauludel, saksa keelel ja arvutamisel. Ning tublisid pedagooge tuli nagu Vändrast saelaudu. Teate ju küll, kuidas Forselius oma oivikute Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI juures kiitlemas käis. Ainult et tagasiteel hukkus kooliisa sügistormis ja tarkusetempel pani uksed kinni. Õnneks oli rahva harimisele juba hoog sisse antud. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles