/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
Jõudsin tõdemuseni, et Eestis elades ei saa ma enam läbi vene keeleta. Minu praegune sõnavara piirdub 25 aastat tagasi algklassides omandatuga. Selle keele kasutamisvõimalusi on elu jooksul üsna vähe olnud, aga olen korduvalt kogenud, et vene keele oskus kuluks väga ära.
Kasvasin üles osaliselt okupatsiooni ajal ja mäletan toonast võõrvõimuvastast vaenu, mis kandus üle ka võõra keele õppimise vastu. See aeg on möödas. Leian, et vene keel tuleb nõukogude võimust ja kommunismist lahus hoida, sest vastasel juhul upuksin emotsioonidesse ning jõuaksin järeldusele «Idi domoi». Liiati on see keel ilus.