Läinud laupäeval tegid kurjategijad tuntud muusiku Sandra Sillamaa ja tema tuttava Anu Rannu pangakonto tühjaks. Juhtunu niidid viivad USA-sse, kus nad talvel koos käisid ja pangakaardiga ostude eest tasusid.
Koos USA-s käinud tuttavad langesid pool aastat hiljem kuriteo ohvriks
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
27. august 2015, 07:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui vargad teisel pool Atlandi ookeani hoogsalt võõrast raha kulutasid, viibis Sillamaa Setumaal, kaugel internetiühendusest ja pangaautomaatidest. Rannu oli ja on seniajani aga puhkusel Kreetal. Mõlemad on Swedbanki kliendid ning said oma kontoga toimuvatest imelikest asjadest teada tänu panga saadetud sõnumile. Panga monitooringusüsteem oli avastanud kulutuste tegemises anomaalia ning pettuse kahtluse tõttu oli konto igaks juhuks suletud. Nii Sillamaa kui Rannu juhtumi puhul olid summad konto sulgemise ajal alles broneeritud.
Magnetriba riik
Kui Sandra Sillamaa kontol jõudsid kurjategijad küüned taha ajada kõigele, mis seal oli, siis Anu Rannu pangakontole oli 60 eurot alles jäänud. Rahahätta ta kuriteo ohvriks langemise tõttu siiski ei jäänud. Seda muu hulgas tänu sellele, et lisaks deebetkaardile on tal krediitkaart.
Rannu sõnul ei ole ta tühjaks tehtud kontolt tasunud netipoodides ostude eest ega muid suuri arveid, vaid kasutanud seda üksnes igapäevaste rahaasjade õiendamiseks. See asjaolu ning tõik, et Sandra Sillamaa, kellega koos ta möödunud talvel USA-s käis, langes samal päeval samasuguse kuriteo ohvriks, on pannud Anu Rannut uskuma, et just Ameerika Ühendriikides nende pangakaardi andmed petiste kätte sattusidki. Sama usub ka Sillamaa.
«Ei tundu tõenäoline, et see kõik on lihtsalt kokkusattumus,» nentis ta.
Nii Sillamaa kui Rannu tõid välja, et kui nad juhtunut sotsiaalmeedias tuttavatega jagasid, märkis mitu inimest, et USA-s kasutatakse pangakaardi kiipide asemel endiselt märksa ebaturvalisemat magnetriba süsteemi. See fakt räägib samuti tekkinud kahtluse kasuks.
«Tagantjärele ei ole me aga suutnud meenutada, kas ja millistes kohtades me mõlemad pangakaardiga maksime,» märkis Sandra Sillamaa.
Praegu loodavad nii Rannu kui Sillamaa, et neil õnnestub raha tagasi saada. Kui leiab kinnitust, et nad langesid varaste ohvriks, on lootust, et pank tagastab raha.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski selgituste kohaselt ei ole võimalik üheselt vastata, kui kaua niisugune toiming aega võiks võtta, sest see oleneb konkreetsest juhtumist. Muu hulgas mängib Siilivaski sõnul rolli see, kuidas pettus tuvastati, kas summa on broneeritud või debiteeritud või kas pangakaart on pangale tagastatud.
«Et USA-s on kasutusel veel ka vana tehnoloogiaga ebaturvalised maksesüsteemid, on üsna tõenäoline, et seal kasutatud pangakaardi andmed kurjategijate kätte satuvad,» tõdes Mart Siilivask. Võltstehingute ennetamisega tegeleb pank pressiesindaja kinnitusel vahetpidamata ning pettuse korral sekkutakse kiiresti.
«Vahel jõuame jälile kohe, vahel hiljem,» lisas ta.
Mida teha?
Turvalisuse tagamiseks soovitab Swedbank määrata pangakaardile päevalimiidi. Eraldi on võimalik määrata suurim ostude ja sularaha väljavõtu summa. «Päevalimiit aitab takistada kontolt raha varastamist,» selgitas Mart Siilivask.
Veel soovitatakse pangakaardiga maksmise juures viibida ehk mitte lubada teenindajal kaardiga oma vaateväljast lahkuda. Kui see siiski juhtub, tuleks kaardi omanikul anda sellest pangale teada.
Aeg-ajalt tuleks muuta kaardi PIN-koodi, eriti välismaalt naastes. Samuti tasub kontojääki ja -väljavõtet regulaarselt kontrollida ning anda kahtlasest tehingust pangale kohe teada.
Anu Rannu, kes sõidab lähiajal taas USA-sse, ütles aga, et kavatseb sealt naastes käituda ühe tuttava soovituse järgi ning pangakaardi üldse välja vahetada.