Keskkonnaamet tuletab loomakasvatajatele meelde nende omavastutuse tähtsust sügisesel suurkiskjate kahjustuste sagenemise perioodil.
Ennetustegevus aitab vähendada kiskjakahjusid
Igal sügisel kasvab hundikutsikate väljaõpetamise ja pruunkarude talverasva kogumise tõttu surve karjakasvatajate ning mesinike varale. Tänavu on keskkonnaametile teatatud enam kui kolmesajast huntide murtud lambast ning ligi sajast pruunkarude rüüstatud mesitarust. Rünnete arvud sarnanevad paari eelmise aasta samalaadsete näitajatega.
Hundid murravad kariloomi enamasti hilissuvel ja sügisel kutsikate kiire kasvamise ja väljaõpetamise ajal ning esimesed suuremad ründed, mis sellele viitavad, on juba toimunud.
Keskkonnaagentuuri kogutud seireandmetest selgub, et huntide arvukus on viimastel aastatel Eestis kahanenud, jäädes suurkiskjate ohjeldamis- ja kaitsekorralduskavas kokkulepitud 100–200 isendi piiresse.
Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Lisaks elektrikarjusele aitavad kiskjakahjusid vähendada karjused ja karjavalvekoerad. Mesilate rüüstamist saab tunduvalt vähendada, ümbritsedes mesitarud elektrikarjusega.
Nagu selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, peab suurkiskjate põllumajandusloomale või mesilale tekitatud kahjustuste hüvitamisest huvitatud vara omanik võimalikult kiiresti teavitama Keskkonnaametit, kes hindab kahju suurust ning teeb hüvitamise kohta otsuse. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb rakendatud ennetusmeetmetest olenevalt omavastutuse osa.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele.