Eelmise aasta esimese poolega võrreldes on liikluskindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski tunduvalt suurem varasematel aastatel toime pandud kelmustest.
Kindlustused võitlevad kelmustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aasta esimese kuue kuuga tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust. Mullu oli selleks ajaks teada juba 234 juhtumit. Sealhulgas tuvastati ka neli kelmust, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro. Rahalises mahus on varasematel aastatel suurte kahjunõuetega seotud kelmused olnud küll märksa suuremad, aga suurusjärgus on juhtumite arv kokku olnud esimesel poolaastal 150 lähedal.
Nagu ütles Eesti kindlustusseltside kiidu juhatuse liige Andres Piirsalu esineb kõige sagedamini liiklusõnnetustega seotud kelmusi. Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väär ülevaade või pole liiklusõnnetust üldse juhtunudki. Tema sõnul on ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab õnnetuse kohta teadlikult valeinfot, suurendades nii kahju suurust.
«Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli juba varem vigastatud,» lausus Piirsalu.
Päris sagedasti tuleb ette selliseidki kindlustuskelmusi, mille korral on üritatud kindlustuskaitse puudumisest hoolimata siiski kindlustusandjalt kahjutasu nõuda ning kindlustusleping on sõlmitud pärast kahjujuhtumi asetleidmist.
Kindlustuskelmus sarnaneb olemuselt mis tahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti ka organiseeritud kuritegevuse valdkondi. Kõiki neid aspekte silmas pidades jätkavad kindlustusandjad kindlustuskelmuste vastu võitlust koostöös Eesti õiguskaitseorganitega. Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.