Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonid pöördusid ühisavaldusega Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani poole, et paluda abi Balti riikide piimatootjate olukorra leevendamiseks.
Piimatootjad pöördusid ühiselt Euroopa Komisjoni poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalduses on kirjas, et piimatootjad on sattunud keerulisse olukorda Euroopa Liidu tasemel ühiselt tehtud poliitiliste otsuste tagajärjel. Piimatootjad ei sea kahtluse alla Venemaale kehtestatud sanktsioonide vajalikkust, kuid Venemaa pikendatud vastusanktsioonid Euroopa Liidu toiduainetele tähendavad, et Balti riikide põllumajandustootjatele jääb lähim ja kõige tulusam eksportturg suletuks.
Balti riikide piimatööstused on teinud suuri jõupingutusi piimatoodetele uute turgude leidmiseks, kuid mõistetavalt ei too see kiiret lahendust. Võib võtta aastaid, et ületada uuele turule sisenemisel bürokraatlikud takistused ning lahendada logistika ja turustuse küsimused. Uutele turgudele sisenemist raskendab piimaturu üldine olukord ja piimatootmise suurenemine nii maailmas kui Euroopa Liidus.
Avalduses rõhutatakse, et ilmselge faktina kannatavad sanktsioonide tõttu kõige rohkem just Balti riikide piimatootjad, kellele makstakse piima eest kõige madalamat hinda Euroopa Liidus. Piima hind on olnud madal juba terve aasta ning selle aja jooksul on iga liiter piima tootnud põllumeestele kahjumit, sest turult saadav hind ei kata tootmiseks tehtavaid kulutusi. See kõik paneb terve piimasektori jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.