Maanteeameti tellitud uuringust selgub, et 70 protsenti Eesti juhtidest kasutab sõidu ajal mobiili ning 34 protsenti on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse.
Enamik autojuhte kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti ennetustööosakonna juhataja Monika Heinranna sõnul on kahetsusväärne, et inimesed ei mõtle sellele, kuidas juhtimise ajal kõrvalisega tegelemine liiklemist segab. Tema sõnul tellis maanteeamet uuringu just seetõttu, et mobiili kasutamine roolis on viimastel aastatel kasvanud ning üha sagedamini on näha liiklejat roolis tegelemas kõige muu kui sõiduki juhtimisega.
Sel kevadel tehtud uuringu tulemuste kohaselt kasutab 70 protsenti Eesti juhtidest sõidu ajal mobiiltelefoni. Nendest 99 protsenti vastab roolis olles kõnedele ja 77 protsenti helistab ka ise. Telefoni kasutatakse roolis pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. Kuus protsenti kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles uudiseid ja surfab internetis.
Uuringu kohaselt on ligemale kolmandik juhtidest sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse. Sagedamini on kadunud tähelepanu liikluse suhtes ja kiiruse langemine. Paljud juhtidest on sattunud aga kõrvaliste tegevuste tõttu märksa ohtlikumatesse olukordadesse nagu auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused ning liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.
Lisaks selgub, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastu võttes, rääkides ja numbrit valides. Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu. 19 protsenti liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega. Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks peavad vastanud ise mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist, mida pidas väga või pigem ohtlikuks 95 protsenti elanikest. Sellele järgnesid meikimine ja enese sättimine, mobiiltelefoniga rääkimine ning söömine ja joomine.
Kuigi uuringust selgub, et 70 protsenti Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiili, siis 75 protsenti autojuhtidest ei pea siiski roolis olemist telefoni teel asjaajamisteks sobivaks ning 87 protsenti väidab, et proovib vältida mobiiltelefoni kasutamist roolis olles. Samal ajal tunnistab 44 protsenti, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu ning 29 protsenti arvab, et telefoni kasutamine ei sega kuidagi juhtimist. Olles ise kaassõitja, sooviks seitse kümnest vastanust, et juht keskenduks sõidu ajal liiklusele ega räägiks telefoniga. Heinrand leiab, et kahjuks on telefoni kasutamine roolis tegevus, mille üle palju ei mõelda, sest 66 protsenti vastanutest väitis, et ta võiks telefoni roolis olles ka üldse mitte kasutada.
Käesoleval kevadel tehtud uuringuga taheti selgitada telefoni kasutamise ja muude juhtimiselt tähelepanu hajutavate tegevustega seonduvat. Uuring kestis internetis 11.–21. maini, vastanute hulka kuulus 1000 üle 15-aastast inimest. Tegemist oli esindusliku valimiga ehk läbilõikega Eesti rahvastikust.
Tänasest algab maanteeameti kõrvaliste tegevuste eest hoiatav kampaania «Kui juhid, siis juhi», millega tahetakse liiklejatele meelde tuletada, et sõidu ajal ei tohi tegelda tähelepanu hajutavate tegevustega. Kampaaniaga on ühinenud Tapa autokool, LRK autokoolitus, Aide autokool ja Võrumaa autokool, mis pakuvad kampaania ajal pimedasõidu koolitusel õpilastele praktilist võimalust proovida simulaatoris tähelepanu hajutavate tegevuste mõju liiklemisele.