Metssigade küttimiseks kinnitati erimeetmed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Marko Saarm / Sakala

Keskkonnaameti peadirektor kehtestas algavaks jahihooajaks metssigade küttimisele täpsemad juhised, samuti lubatakse taudi leviku piirkondades metssigadele aju- ja koerajahti pidada.

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on amet oma otsustes põllumehi toetanud. Eelmisel jahihooajal oli eesmärk vältida metssigade liikumaajamist taudi nakatunud piirkondades, et anda seakasvatajatele rohkem aega katku vastu valmistuda ning pidurdada seakatku levikut kodusigadele.

«Nüüd, mil katk on jõudnud kodusigadeni, tuleb metssigu rohkem küttida, et haigusetekitaja levikut pidurdada,» lausus Onemar.

Tuginedes keskkonnaagentuuri soovitustele, kehtestas keskkonnaamet taudi tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri maakondade kaupa. Metssigade küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele.

Jahindusnõukogude ülesanne on kokku leppida kehtestatud küttimisstruktuuri jagunemine jahipiirkondade kasutajate vahel. Keskkonnaameti kehtestatud limiidi alusel on jahipiirkondadel kohustus küttida 29 600 metssiga jahiaasta lõpuks, 29. veebruariks 2016. Seejuures tuleb jälgida struktuuri, kus noorloomade osa kütitavate isendite seas on 60 protsenti ning sama suur ka emasloomade osa kütitavate vanaloomade ja kesikute seas.

Selleks, et saada paremat ülevaadet metssigade populatsioonist piirkonniti, vajab keskkonnaamet kogu aeg infot kütitud, seakatku surnud ning katku tunnustega jahiloata surmatud metssigade kohta, mistõttu tuleb endiselt katkutsoonides kütitud metssigadest teada anda. Jahipiirkondade kasutajatel on kohustus teavitada metssigade küttimisest iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks keskkonnaameti regiooni jahinduse spetsialisti.

Lisaks tuleb veterinaar- ja toiduametil teavitada keskkonnaametit surnuna leitud või taudi tunnustega ja  jahiloata surmatud metssigadest.

Et lisasöötmine mõjutab tunduvalt metssigade arvukust, on vajalik taudi tõkestamiseks piirata ka metssigade lisasöötmist 1. oktoobrist 30. aprillini. Maist oktoobrini on metssigade lisasöötmine lubatud uluki tekitatud põllukahjude ennetamiseks ja vähendamiseks. Metssigade peibutussööta tohib kasutada ilma ajalise piiranguta, sest see aitab kaasa metssigade küttimisele varitsusjahil. Peibutussöötmisena käsitletakse varitsusjahti kõrgistmelt.

Juba varem muudeti jahieeskirja, millega lubatakse metsseale ajujahti pidada ning põrsaid küttida aasta ringi. Koerajahti lubatakse 1. oktoobrist 31. märtsini. Lõastamata jahikoeri aasta ringi metsseajahil kasutada endiselt ei lubata, sest suvisel poegimisperioodil valivad koerad agressiivse metssea asemel enamasti mõne nõrgema jahiobjekti, kelleks võib olla loom niisugusest liigist, millele jahipidamine on keelatud.

Lisaks keskkonnaameti käskkirjale on keskkonnaministeerium esitanud riigikogule muutmiseks jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse küttida seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist ning püünisaedadega.

Jahiseaduse ja -eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt, kuniks olukord muutub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles