Kaks päeva kuklite ja pihvidega

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis müüdavad hamburgerid.
Viljandis müüdavad hamburgerid. Foto: Üllar Priks / Sakala

​Ööklubi uksest kukub välja kamp Postikana silmadega tantsulõvisid. Enne taksojuhi närvidel mängimist suundutakse hommikupäikese aras valguses ja gravitatsiooniseadustega tembutades piduliste Mekasse – burksiputka juurde.

Kukli vahele surutud pihvist on saanud omamoodi kultussümbol. See on kindel kaloripauk olukordadeks, kus hallid ajurakud on käpad üles tõstnud, aga organism jätkab jonnakalt võitlust ellujäämise nimel. Õnneks on üheksakümnendatel sündinud rõveburgerite kõrvale tekkimas üha enam talutavaid vorme veidrast võileivalaadsest tootest ja sugugi mitte iga kord ei tule pärast nende söömist kuuereväärilt ebamäärase kujuga soustimedaleid rookida. 

Kas aga täie mõistuse juures inimene suudab mõnda aega ainult burgeritest toituda? No ütleme näiteks kaks päeva jutti? Kahjuks küll. Minul ei tulnud seejuures ühtegi Viljandi burksimüüjat kaks korda külastada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles