Kuigi Eesti Vabariigi taassünniga seoses meenuvad mulle esimesena kõik need Balti ketid, Sõnajalgade kassetid ja häirivalt heas füüsilises vormis Linna Iff, ei saa mööda vaadata ka tänavatoidu kultuuri tekkimisest.
Tellijale
Sööme sõnu. Lödiburgerite ajastu lõpp
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
8. august 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tuhksuhkruga üle puistatud ja Fabergé muna hinnaklassi kuulunud vahvlirullid ning matkahaagiste akendest müüdud kolme sekundiga sulav friiserijäätis on tänaseks vaid ähmane mälestus, siis soustist tilkuvaid lödiburgereid saavad kuuepromillises joobes elukunstnikud seniajani vuntsidesse vajutada. Siiski üha vähem. Õnneks. Läks aastaid palju läks, aga üha enam võib suvistel festivalidel ja laatadel näha noori hakkajaid toitlustajaid, kes tänavatoidu taseme rentslist kõrgustesse rebivad.