Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitas määruse, mis annab võimaluse kirjakaste ümber paigutada vähem kasutatavatest kohtadest sinna, kus inimesed teenust rohkem kasutavad, ja Eesti Post eemaldab muudatuse tulemusena üle Eesti 250 vähe kasutatud kirjakasti.
Ettevõttel on Eestis enam kui 2700 kirjakasti.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal sõnas, et vajadus kirjakastide paiknemise osas on muutunud, sest postiga saadetavaid kirju jääb üha vähemaks ning inimesed eelistavad mugavuse ja kiiruse huvides kasutada elektroonilisi kanaleid.
«Kirjad, teavitused ja arved liiguvad e-kanalitesse ning lihtkirjade hulk väheneb aastas 10–15 protsenti,» lausus minister. Tema selgitust mööda on Eestis umbes pool tuhat kirjakasti, kuhu pannakse kirju vaid paar korda kuus. Nende igapäevasele tühjendamisele kulub 154 000 eurot aastas ja muudatusega hoitakse maksumaksja raha kokku.
Pikem strateegia näeb ette, et postiteenust saab kasutada ka nendes kohtades, kus inimestel on rohkem asja, näiteks kauplustes. Juba praegu on maal võimalik kirjakandja ka koju kutsuda, samuti on võimalik arvuti tagant lahkumata kirja e-teenindusest elektrooniliselt teele saata, nii et see pannakse ümbrikusse ja viiakse kohale.
Paberkirjade hulk kahaneb igal aastal rohkem kui kümme protsenti, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju saadetud 1,5 miljonit vähem. Samal ajal on mitmekordistunud elektrooniliselt vastu võetud ja füüsiliselt laiali kantud kirjade hulk, viimase nelja aasta jooksul on selliseid kirju laiali kantud 3 miljonit tükki rohkem.
Maal, kus postkontor asub saatja elukohast kaugemal kui viis kilomeetrit, saab kirjakandja koju kutsuda.
Uute nõuete kohaselt on kirjakasti keskmine lubatud kaugus linnades senise poole kilomeetri asemel kolm postiteenuse kasutajast ning valdades senise kahe kilomeetri asemel viis.
Eesti Posti hinnangul kulub vähe kasutatud kirjakastide igapäevasele tühjendamisele 154 000 eurot aastas.