Om maid maailman

Peeter Olesk
, Vaatleja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Olesk
Peeter Olesk Foto: Elmo Riig / Sakala

LUULETAJA MART RAUD tõmbas Mulgimaa piiri keset Raudna jõge. Heimtali jäi Mulgimaale, Päri «võõrsile». Jõed on sageli etnilisteks rajajoonteks.

Kujutlegem nüüd, et Eesti Vabariigis põgeniku juriidilist staatust taotlev eritrealane küsib oma tugiisikult, mis see Mulgimaa õieti on ja miks nimetab toosama Mart Raud Raudna mäge Araratiks? Erit­realane vajab kriisijuhti, kelle rollis tugiisik tema jaoks siin õigupoolest ongi. Tugiisik peab olema pisut nagu kriminaalhooldusametnik, kes oma hooldusobjektiga küll ühise keele on leidnud, kuid tuletab võõramaalasele üha meelde, et Eesti Vabariigis tuleb käituda siinse põhiseaduse järgi.

PÕHISEADUS EI KIRJUTA ette, kuidas peab Eesti Vabariigi kodanik tundma oma kodumaad, aga on pikematagi selge, et kodanik ei oska seda maad hoida, kui ei tea siinseid paikkondlikke iseärasusi. Paljudel põhjustel võivad need iseärasused olla väga suured. Matsalu linnuriiki tuleb kaitsta teisiti kui Ida-Virumaa elektrijaamu, seega vajab Matsalu ornitolooge, Ida-Virumaa hoopiski keemikuid ja sellekohase julgeoleku asjatundjaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles