Ekseko lähedusse jõudnud katk ähvardab sadu töökohti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Farmid on haiguste vältimisse märkimisväärselt investeerinud. Näiteks Viiratsis asuvat Ekseko kompleksi ümbritseb kahekordne aed ja territooriumile pääseb vaid läbi 150 000 eurot maksma läinud desomaja. Seetõttu leiab firma juht Teet Soorm, et Ekseko piirangutsooni arvamine pole õigustatud.
Rakvere Farmid on haiguste vältimisse märkimisväärselt investeerinud. Näiteks Viiratsis asuvat Ekseko kompleksi ümbritseb kahekordne aed ja territooriumile pääseb vaid läbi 150 000 eurot maksma läinud desomaja. Seetõttu leiab firma juht Teet Soorm, et Ekseko piirangutsooni arvamine pole õigustatud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suure tõenäosusega kinnitatakse homme, et Baltimaade suurimast seafarmist Ekseko mõne kilomeetri kaugusel asuvas talus on sigade Aafrika katk. Kompleksi piirangutsooni jäämine võib tähendada kümnete tuhandete sigade hukkamist ning sadade inimeste töökaotust.

Täna mõni minut pärast kella 16 sai veterinaar- ja toiduamet laborist vereproovi vastuse, mille kohaselt on seakatk tunginud kolmandasse Viljandimaa lauta. See kuulub ühele väikepidajale ja asub Viljandi vallas veidi läänepool Rakvere Farmide Ekseko hiigelkompleksist, mis toodab 40 protsenti Eesti sealihast.

Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper sõnas vahetult pärast vereproovi tulemuse laekumist Sakalale, et asub kohe sündmuskoha poole teele ning teeb seal lisauuringud. Enne seda ei saa kinnitada, et tegu on taudiga. Selgus saabub homme.

Veterninaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel nimetas võimalust, et taud ei leia kinnitust, väga ebatõenäoliseks. «Meil pole põhjust labori tulemustes kahelda,» lausus ta.

26 000 siga võib minna hukkamisele

Kui taud kinnitust leiab, peaks see tähendama Ekseko karantiinitsooni jäämist. Kas see on kolmekilomeetrine ohutsoon, kust ei tohi loomi välja viia 40 päeva jooksul pärast taudipunkti esialgset puhastamist ja desinfektsiooni, või veidi leebemate nõuetega järelevalvetsoon, sõltub suuresti sellest, millisest kinnistu otsast mõõta. Laudad peaksid kaardirakenduse Google Maps andmetel olema siiski juba järelevalvetsoonis, millest ei tohi sigu välja viia 30 päeva jooksul.

Eksekos toodetakse aastas 280 000 põrsast, kellest umbes 35 protsenti nuumatakse Viljandi- ja Valgamaal, kus eelmisel nädalal tuvastati kodusigadel Aafrika katk.

Juba reedel põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas tõi Rakvere Farmide juhatuse esimees Teet Soorm välja Ekseko kompleksi ja kogu Viljandimaa seakasvatuse tähtsuse ning kirjeldas väga mustades toonides, mis juhtub, kui Ekseko peaks jääma piirangualasse.

«Et põrsaid ei saa piirangutsoonist välja viia, läheb Ekseko farmist nii kiiresti kui võimalik tapamajja circa 6000 emist,» hoiatas Soorm. «Ekseko farmis hukatakse nii kiiresti kui võimalik circa 14 000 imikpõrsast ja circa 6000 võõrdepõrsast.»

Sellega aga kahjud Soormi kinnitusel ei piirdu. Tõenäoliselt on piirangutsoonist pärit nuumikuid võimalik erimärgistuse ja ekspordipiirangute tõttu turustada vaid kahjumiga kui sedagi ning isegi juhul, kui Viiratsi kompleks ise jääb kitsendustest puutumata, konserveeritakse Viljandi- ja Valgamaal mõne kuu pärast viis nuumikufarmi, kust tuleb kaheksa protsenti Eesti sealihatoodangust.

«Aktsiaseltsi Rakvere Farmid seakasvatus nendes maakondades peatub,» tõdes Soorm ministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile saadetud kirjas.

Ekseko tahab karmimaid ennetusnõudeid

Seetõttu tegi Rakvere Farmide juht ministeeriumile neli ettepanekut, millest peamine on, et piirangutsooni ei arvataks suuri tootmisfarme, kus ennetusmeetmeid on järgitud, ning vajaduse korral karmistataks ennetusmeetmeid ja tõhustataks nende kontrolli. Samuti soovib suurtootja, et piirangutsoonist pärit liha ei erimärgistataks ning töötataks välja hüvitusskeemid, mis arvestaksid sigade tegelikku turuväärtust.

Tänase katkuleiu tõttu puhkuselt varem tagasi tulnud Teet Soorm rääkis Sakalale, et ainuüksi Rakvere Farmide palgalehel on 200 töötajat, kuid karmide veopiirangute rakendumine võib mõjutada palju suuremat hulka inimesi ning seda ka väljaspool Viljandi- ja Valgamaad. Ta tõi näiteks koostööpartnerid, kes Rakvere Farmide sigu kasvatavad, söödatehased, piimatöötlemise, teraviljakasvatuse, transpordifirmad ja paljud teised maaeluga seotud sektorid.

«Ma ei oska vastata, kas konserveeritud farmid hiljem ka ellu ärkavad,» nentis Soorm.

Samuti polnud ta kindel, kuivõrd Euroopa Liidu direktiivid Eestil tauditõrje piiranguid leevendada lubaksid, kuid avaldas lootust, et Eesti instantsid saavad selle vajadusest suurepäraselt aru ja neid võetakse Euroopas ka kuulda.

Ago Pärtel ei soovinud hoolimata asjaolust, et seakatku olemasolu on tema jutu järgi äärmiselt tõenäoline, piirangute sisulisest mõjust rääkida. «See kõik on homse päeva teema,» ütles ta.

Veelgi napisõnalisem oli tõenäoliselt katku nakatunud sigade omanik Ahto Jõgis, kes ei soostunud ütlema, kui palju sigu tema laudas elas, kuidas taud sinna sisse võis pääseda ega soostunud juhtunut üldse kuidagi kommenteerima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles