Viimase aastaga on kauplustes üle Eesti müüdud rohkem kui 7500 keskkonnasõbralikku poekotti, mis on valminud mittetulundusühingu Eesti Pakendiringlus ja Viljandis erivajadustega inimestele töökohti loova mittetulundusühingu Töötoad koostöös. Poekottide valmistamiseks kasutatakse ära tekstiilist reklaamplakatid.
Taaskasutatud materjalidest toodetud poekotid on müügil Selveri ja Maxima keti kauplustes ning Stockmannis. Idee ühe algataja, Eesti Pakendiringluse juhataja Aivo Kanguse sõnul on kottide müügiedu ületanud esialgseid ootusi.
«Inimestele meeldivad nende kottide üllatavad detailid ja kordumatud mustrid. Edu on seda rõõmustavam, et kottide müügilt teenitav tulu läheb puuetega inimeste töötasuks, kauplused kottide müügist vaheltkasu ei teeni,» rääkis Kangus.
Hiljaaegu toetas Eesti Pakendiringlus kotte valmistavat ühingut Töötoad ka tipptrükimasinaga, mis võimaldab kottidele mis tahes fotosid või mustreid trükkida. Töötubade juhatuse liikme Mati Tuuksami sõnul avardab uue trükimasina soetamine veelgi taaskasutusvõimalusi.
«Niivõrd kõrgel tasemel trükimasinaid on Eestis üldse vaid üksikuid. See võimaldab meil näiteks pakkuda koostöövõimalusi ettevõtetele, kes saavad tellida oma logo või muu tunnusega kotte,» rääkis Tuuksam.
Tema sõnul on poekottide tootmisega hõivatud üle kümne inimese, tegevust leiavad õmblejad, juurdelõikajad, piltide paberile trükkijad ning selle pealt kangale kandjad, kvaliteedikontrollijad ja pakkijad. Töötajate tegemisi jälgivad kaks juhendajat, kes kontrollivad kvaliteeti.
Tuuksami kinnitust mööda on kotid tekitanud huvi mitmes ettevõttes, kes eri kampaaniate tarvis tellimusi on esitanud. «Näiteks oleme teinud kotte Alexelale ja «Viru Folgile». Alles hiljaaegu saime valmis ligi 2500 Pedigree tellitud kotti,» rääkis ta.
Lisaks tekstiilile kasutatakse poekottide valmistamiseks takjapaela ja niiti, mis samuti oleks muutunud pärast tellimustöö täitmist jäätmeiks. Ka pesupulber, millega kotid läbi pestakse, on saadud transpordikahjustustega pakenditest.