Sel pühapäeval saab teoks talvel asutatud mittetulundusühingu Tuhalaane Kiriku Toetuskogu esimene suur ettevõtmine: heategevuskontsert kohaliku kiriku taastamiseks.
Tuhalaane rahvas tahab taastada jumalakoja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 14 Tuhalaane kirikumäel algaval kontserdil astuvad teiste seas üles Tõnis Mägi, Robert Jürjendal, Ain Agan, Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Johanson, Eeva Lindal ja Jaak Tuksam.
Mittetulundusühingu Tuhalaane Kiriku Toetuskogu asutajaliikme Jaak Tuksami sõnul polnud esinejaid leida raske, sest sellistes ettevõtmistes osalemine on muusikutele südametunnistuse küsimus.
«Ainult üks inimene oli sunnitud ära ütlema, sest teda sidus lubadus astuda samal ajal üles teises kohas,» ütles Tuksam.
Kuigi kirikul puudub katus, toimub kontsert ka sajuse ilmaga, sest korraldajad püstitavad selleks puhuks ajutise varjualuse. Pühapäeval kogutud annetused lähevad kirikuhoone taastamiseks.
Kogudus tegutseb
Ligi 60 aastat varemetes seisnud ja nõukogude ajal väga viletsasse seisu sattunud Tuhalaane Jumalaema Uinumise kiriku taastamise plaani on peetud varemgi. Siiski jäi toona, 1990. aastal, ettevõtmine pooleli.
«Keerulistel aegadel olid inimesed hõivatud teiste asjadega,» põhjendas Jaak Tuksam.
Tuksam ei peljanud, et majanduslikult raske aeg seekord takistuseks saab. «Eks tõusud ja langused käi vaheldumisi,» oli ta rahulik.
Rahva huvist oma kandi kultuurielu ja koduloo vastu annab tunnistust tõsiasi, et Tuhalaane kiriku kordategemise mõtet toetab umbes 30 inimest, kellest paarkümmend kuulub ka apostliku õigeusu kiriku talvel taasasutatud Tuhalaane kogudusse, mille hingekarjane on Tartu piiskopkonna preester isa Miikael Raissaar.
Eelmisel sügisel tutvus kirikuga Eesti apostliku õigeusu kiriku metropoliit isa Stefanus, kes pidas seal sel suvel jumalateenistuse.
Eelarvamused pole määravad
Kogudus käib koos keskmiselt kord kuus endises koolihoones, mis on praegu Tuhalaane külaperede seltsi kasutuses. «Suvisel ajal oleme pidanud jumalateenistusi ka kirikus,» lausus Jaak Tuksam.
Hoone on seest korda tehtud ja kohalikud on hoidnud seda heaperemehelikult. Oma osa mängivad kiriku asupaik käidavatest kohtadest eemal mäe otsas ja naabruses elavate inimeste valvsus.
Küsimusele, kas pigem luterlikku kultuuriruumi jäävatele eestlastele pole õigeusu kiriku taastamine teisejärguline, vastas Jaak Tuksam, et nii see pole. «Leidub küll üksikuid, kelle silmis on tegu vene kirikuga,» möönis ta, kuid lisas, et varem siin elanud inimestest olid paljud ikkagi apostlikku õigeusku.
Siiski on põlvkondade kaupa samas paigas elanud perekondi vähe, sest küüditamine riivas jõukat Tuhalaane kanti valusasti. Tuksami arvates on just see põhjus, miks 1950. aastal pikselöögist süttinud kirikut kohe taastama ei asutud.