Elutempos festival

, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse kunstniku, muusiku ja kultuuriteoreetiku Perrine En Morceaux’ etendus «Be As It May» oli kontserdi vormis kunstiajaloo loeng. Semiootiku põhjalikkusega analüüsis ta Kazimir Malevitši maali «Õed».
Prantsuse kunstniku, muusiku ja kultuuriteoreetiku Perrine En Morceaux’ etendus «Be As It May» oli kontserdi vormis kunstiajaloo loeng. Semiootiku põhjalikkusega analüüsis ta Kazimir Malevitši maali «Õed». Foto: Christin Lunts

Tänavu peeti juba 23. korda etenduskunstide festivali NoTaFe, mis koondas siia kehast, vaimust ja nende sümbioosi tulemist huvituvaid inimesi üle maailma.

Programm oli traditsiooniliselt mitmekesine, sisaldades peale töötubade, vestluste ja kontsertide ka etendusi. Koidu seltsimaja kujunemine festivali südameks on tänuväärne abi uue elu sissepuhumisel sellele vanale hoonele. Kui NoTaFe alustas kunagi Noore Tantsu festivalina, siis nüüdseks on enamik töötubadest ja etendustest interdistsiplinaarsed ja performatiivsed, kuigi loomulikult ei välistata programmist ka kitsamas tähenduses tantsukunsti. Ent tänapäeval ongi piir tantsu-, teatri- ja etenduskunstide vahel hägune ning tegijate jaoks teisejärguline.

Vaidlused kunstiga

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles