Ühe kilpkonna kadumine aitas teisel koju naasta

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki see pole täpselt teada, millise teekonna stepikilpkonn Albert ligi kahe kuu vältel läbis, võib oletada, et ta tatsas oma kodust Mai tänavalt Reinu teele ümber teraviljakombinaadi ja kõrge raudteetammi.
Ehkki see pole täpselt teada, millise teekonna stepikilpkonn Albert ligi kahe kuu vältel läbis, võib oletada, et ta tatsas oma kodust Mai tänavalt Reinu teele ümber teraviljakombinaadi ja kõrge raudteetammi. Foto: Kadri Tingas (montaaž)

Veidi pärast seda, kui Sakala oli teisipäeva õhtul oma digilehes avaldanud uudise sellest, kuidas üks Tallinna pere leidis läinud reedel Viljandist Reinu teelt kilpkonna, võttis looma peremees nendega ühendust. Nüüd puhkab üle kahe kuu teel olnud hulkur jalga koduses puuris.

Sakala kirjutas sellest, kuidas eelmisel reedel peremehe käte vahelt Viljandi järve rannas vette sulpsanud ning lainete vahele sukeldunud vesikilpkonn pole seni end näole andnud. Samas olid õnnetult lemmikloomast ilma jäänud mehega kontakteerunud inimesed, kes olid kurioossel kombel linna teises servas sõiduteelt leidnud hoopis teistsuguse stepikilpkonna, kelle omaniku kohta andmeid polnud.

Kui kirjutise ülesriputamisest oli möödunud vaevalt paar tundi, helises stepikilpkonna leidnud tallinlanna Kadri Tingase telefon ning meeshääl avaldas veendumust, et internetiuudise juures olevalt fotolt vaatab vastu Albert, kes oli kodust mai algul kaotsi läinud ning kelle naasmisesse enam ei usutud. «Korraldasime kähku kohtumise ja saime aru, et täpselt nii see ongi,» sõnas Tingas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles