Juhtkiri. Kreeka €I

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sakala

Pühapäevane Kreeka referendum tõmbas kogu maailma pilgud endale, kuid ei andnud meile muud vastust, kui et kreeklased ütlesid ei. Millele nad ei ütlesid, ei tea enamik neist isegi, ning mis nüüd edasi saab, on veelgi ebaselgem kui enne referendumit.

Euroopa Liit ja eurotsoon on oma olemuselt klubid, kuhu riigid on astunud vabatahtlikult selleks, et ajada koos meelepärast ja kasulikku asja. Kui inglise džentelmenide klubis keegi põrandale sülitab, mitme aasta maksu maksmata jätab ja tagatipuks baarikapi salaja tühjaks joob, visatakse ta klubist välja. Tõenäoliselt oleks see ka Kreeka puhul lühiajalises plaanis kõige lihtsam lahendus, sest haige koha eemaldamine mõjuks eurotsooni majandusele pigem tervendavalt. 

Euroopa klubid aga nii ei toimi. Tõik, et juriidiliselt pole võimalik kedagi Euroopa Liidust ja eurotsoonist minema kupatada, ei ole peamine takistus – ka töölepingu saab vajadusel lõpetada poolte kokkuleppel, ehkki sisuliselt on tegemist vallandamisega. Ei, asi on hoopis Euroopa aluspõhimõtetes. Euroopa Liit ja selle ühisvaluuta peavad tagama rahu, stabiilsuse ja võimalikult suure heaolu. Kreeka kõrvalelükkamine tähendaks küll hädategeva kehaosa eemaldamist, kuid nakkusohtlik kriisikolle jääks Euroopa külje alla alles. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles