Tänavu esimese kuue kuuga on Eestis veeõnnetustes uppunud 12 inimest. Neist kolm olid alkoholi- või narkojoobes.
Päästjad manitsevad vee ääres suvitajaid ettevaatlikkusele
4. juuli 2015, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki eelmisel aastal oli samal perioodil uppumissurm tabanud kaks korda suuremat hulka inimesi, rõhutab päästeamet, et soe suvi on veel ees ning meil kõikidel on võimalus aidata hoolivuse ja tähelepanelikkusega õnnetusi ära hoida.
Viimastest päevadest on päästjatele teada õnnelikud juhused, kus uppumisohust on päästetud kaks inimest. Üks neist oli vaid poolteiseaastane laps ja teine 25-aastane noormees. Kummagi hädasolija kaldale toimetamiseks polnud tarvis päästjate abi.
Siiski tuleb meeles pidada, et õnnetusi saab juba kaldal ära hoida. Eelmisel aastal uppus Eestis viis kuni 7-aastast last, kes olid jäetud veekogu läheduses järelevalveta. Nii nagu toona manitsetakse ka nüüd vanemaid mitte jätma lapsi vee ääres üksi. On oluline meeles pidada, et uppuv laps ei hüüa üldjuhul vees appi.
Täiskasvanute puhul mängib uppumiste juures põhilist rolli alkohol. 2014. aastal uppus Eestis kokku 68 inimest ja alkoholijoobes oli neist üle poole.
Aastatel 2010–2014 on alkoholijoobes uppunud 163, neist suveperioodil 102 inimest. Pole vahet, kui hea ujuja inimene on, alkoholijoobes vette minek on igal juhul eluohtlik.
„Kohalejõudnud suveilmade valguses paneme kõigile südamele, et veekogude ääres end jahutades või ka veekogule paadiga minnes tuleb olla ise ettevaatlik ning hoida silma peal oma lastel, lähedastel ja ka sõpradel, sest uppumissurma vältimine algab juba kaldalt. Kindlasti ärge laske purjus sõpra vette,” sõnas päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Liina Reinsaar.