Vaba mõte. Referendum

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

5. juuli. Ühes Eesti linnas eramute piirkonnas on vähem kui kümme aastat tagasi pangalaenu toel renoveeritud maja elutuppa kogunenud viieliikmeline pere ning paari kvartali kauguselt kortermajast on külla tulnud vanaema. See on perele tähtis päev, sest algamas on referendum, et selgitada välja, kas nad peaksid jätkama pangale laenu tagasimaksmist.

Laen sai võetud buumiajal, kui kõik tundus minevat ülesmäge ja polnud vähimatki hirmu, et laenuga mingi mure võib tekkida. Vahepeal on olnud mitmesuguseid aastaid, aga laenukoormus on perele tundunud alati kas suur, väga suur või üle mõistuse suur. Nüüd avastas pereema Kreeka kriisi jälgides, et laenust vabanemiseks pole vaja muud kui demokraatlikku referendumit.

Juba mitu aastat varem oli ta leidnud internetist lehekülgi, kus väideti, et pangad on üleüldse fiktsioon ja saadud laenu ei peagi tagasi maksma, aga selle jutu oli perepea välja naernud. Nüüd, kui kreeklased on otsustanud laenumaksetest vabanemiseks referendumi korraldada, polnud temalgi enam vastuvaidlemiseks argumente.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles