Tavatu vaatepilt: mees istub kõrge korstna otsas ja loobib telliseid alla

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolmapäeva õhtul võis Viljandis Paalalinna elurajoonis näha tavatut vaatepilti. Põhja puiestee ja Valuoja puiestee vahelise kvartali keskel istus vana katlamaja mitmekümne meetri kõrguse korstna otsas töömees ning klohmis haamriga selle servast telliseid alla.

Aadressil Põhja puiestee 6-a paiknevast katlamajas lõpetati ümbruskondsete korterelamute kütmine juba paari kümnendi eest. Pärast seda on seal remonditud autosid, peetud taarapunkti ning müüdud vanavara. Ehkki hoone juurde kuuluvast punasest korstnast pole suitsupahvakaid juba ammu tõusmas nähtud, on see siiani algsel kujul Paalalinna siluetis püsinud.

Mõne aasta eest täheldasid naabruskonna elanikud korstna juures aina kiirenevat lagunemisprotsessi. Terasema pilguga naabrite tähelepanekute kohaselt kippus rajatis ülemisest otsast suisa pooleks minema.

Kui Sakala kinnistu omanikfirma Adelan KVH juhatuse liikme Aleksandr Kolodi käest ülemöödunud suvel korstna kohta küsis, ütles too, et on rajatise nigelast seisukorrast teadlik, kuid möönis, et esialgu pole firmal remondiks või lammutamiseks vaba raha. Ühtlasi rõhutas ta, et ei näe võimalust, et korsten kuidagi ümbruses asuvaid ehitisi või inimesi ohustaks, sest see jääb planguga piiratud eramaale, kuhu ei tohiks võõrastel asja olla.

Kolmapäeval kõrgel taeva all haamrit vibutanud töölise paarimees, kes maapinnal autos aega parajaks tegi, rääkis, et neile anti korraldus paari päevaga maha võtta üksnes korstna ülemine ots. Seda, kas ja millal võiks köndistatud rajatis lõplikult linnapildist kaduda, ei osanud ta öelda.

Lammutaja pääses korstna tippu selle sisemuses oleva redeli abil.

1960. ja 1970. aastatel, mil Paalalinna eramukvartalite kõrvale asuti ehitama korterelamuid, pandi nende tarvis püsti ka kaks kaugkütte katlamaja. Üks neist asus praeguse Maksimarketi ligiduses niinimetatud hruštšovkade külje all ning teine linna kaugemas servas Kauge tänava ääres. Omaette katlamaja oli ka Paalalinna koolil. Kõik need said uue otstarbe, kui linna hakati 1990. aastate algul kütma kahest katlamajast Männimäel ja Jämejalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles