Karksi valla kultuurikeskuses on juuli lõpuni avatud näitus «Talumatsist härrasmeheks».
Näitus annab ülevaate, kuidas sai talumatsist härrasmees
1. juuli 2015, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tutvustuses on öeldud, et varasematel aegadel oli välimuse järgi võimalik vahet teha, kas inimene oli pärit maalt või linnast, oli ta rikas või pops.
Eesti talumees kandis XIX sajandi teise pooleni enamasti rahvarõivaid. Seejärel mingi aegamööda üle linnamoele. Esimesed linlikuma moe järgijad olidki mehed, eeskätt maal elavad haritlased, seejärel noored mehed. Moodsamad rõivad lasti õmmelda väljaõppinud rätsepal.
Vabrikutööna valminud rõivad ja jalanõud ilmusid laatadele ja kauplustesse XX sajandi alguskümnenditel. Hakati kandma pikki pükse ja vammuskuube ehk pintsakut, ülekuubede asemele ilmusid palitud. Mõisaametnikud ja jõukamad talunikud kandsid XIX sajandi keskpaiku ka saterkuube. Peakatteks oli suvisel ajal kaabu või nokaga müts, talvel läkiläki. Jalas hakati kandma saapaid, alates XIX sajandi lõpust ka kamasse. XX sajandi algul said tuntuks kalossid. Meesteriietuse juurde hakkasid kuuluma ketiga uur ja jalutuskepp. Pidulikemal juhtudel ilmusid ka maainimeste selga sabakuued ja frakid.
Näitusega heidetaksegi pilk Eesti maamehe rõivastele ja aksessuaaridele XIX sajandi teisest poolest kuni XX sajandi keskpaigani.