/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Homsest jõustuv kalapüügiseadus lihtsustab muu hulgas oma tarbeks kala ostmise ja müümise võimalusi, laiendab harrastuspüügivahendite nimekirja, sätestab kalavarudele tekitatud kahju mõiste ning tõhustab rikkumiste tuvastamist ja nende eest vastutusele võtmist.
BNS-i teatel võib kutseline kalur 1. juulist müüa enda püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,20 eurot. Piirmäär oli aga liiga väike, et osta selliseid vääriskalu nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm.
Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast, vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilogrammi ühe ostu-müügitehingu kohta. Kalu ei või osta ja müüa veekogudel, kuid paadist kaldal olevale isikule kala müüa ei ole keelatud.
Lubatud harrastuspüügivahendite hulka lisatakse lõkspüünis kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga lubatakse püüda 2016. aastast ajutiste püügivõimaluste määrusega kehtestavates veekogudes, püügivahendi täpsemad parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab käima kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru on üldjuhul alakasutatud.
Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala. Seni oli see keelatud. Säte jõustub 1. jaanuaril 2016. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi. Eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala lubatakse müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitte inimtoiduks: loomasöödaks, väetiseks ja kosmeetikatööstuse tarbeks. Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud.
Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mis tahes püünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte: eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest.
Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkust tuvastada. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni juhtus tihti, et alamõõduliste kalade püüdmise varjamiseks fileeriti need juba veekogul.
Uuendusena lisandub seadusesse nõue, mille järgi peab 1. septembrist olema GPS-jälgimissüsteem kõikidel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki tegevatel või kutselisel püügil püütud kala pardal hoidvatel mootoriga laevadel. Seni kehtis nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Meede on vajalik tõhusama järelevalve tegemiseks ning rikkumiste avastamiseks. GPS-seadmed tuleb paigaldada ligi 350 laevale, nende paigaldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Lisaks sätestatakse seaduse tasandil kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju mõiste, mis seni on reguleeritud rakendusaktis. Muudatuse kohaselt põhjustab kala- või veetaimevarule kahju nõutava püügiõiguseta ja alamõõdulise kala püük, keelatud ajal, kohas ja liigi püük ning püügivahendile kehtestatud nõuete eiramine. Kalavarudele tekitatakse kahju ka siis, kui müüakse, ostetakse või käideldakse kala, mille päritolu ei ole tõendatud, ning kui müüakse alamõõdulist kala.
Juriidilisele isikule väärteo eest ette nähtud karistuse ülemmäär tõuseb 3200 eurolt 32 000 euroni. Senine karistusmäär oli püsinud muutumatuna 2003. aastast ega täitnud enam oma eesmärki. Füüsiliste isikute karistusmäär ei muutu.