Juhtkiri: Kui mitu peret?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sakala

Vaadates seda, millise innuga on inimesed viimase saja aasta vältel maalt linna kolinud, võib järeldada, et linnaeluga käib kaasas palju plusse. Jah, sellel on ka miinuseid, kuid argielus ollakse valmis nendega mingi teise hüve nimel leppima.

Miks inimesed tiheasustusega aladele koonduvad? Eeskätt selleks, et külg külje kõrval olles on lihtsam toime tulla. Linnaelu erinebki maaelust selle poolest, et seal ollakse rahul väiksema privaatsusega ning talutakse teadmist, et naabruskonna väljanägemine, aga ka elanikkond võivad teatud aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

Selles mõttes on Viljandi abilinnapeal Kalvi Märtinil õigus, kui ta ütleb Paalalinna kavandatavate ridaelamute vastu tekkinud protesti kommenteerides, et neil linlastel, kes oma lähikonnas muudatusi ei talu, tasuks mõelda metsade keskele kolimisele. Tõsi: see, et üks plats on aastakümneid tühjalt seisnud, ei ole veel piisav alus eeldada, et nii jääb igavesti. Elurajoonid ongi selleks, et seal asuksid elumajad ja et seal elaksid inimesed.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles