Uurides vanamuusikamaailma aja kulgemist möödanikus, on heameel tõdeda, et Viljandi vanamuusika festival, mis tänavu oma 30 aasta juubelit tähistab, on käinud sama jalga nende sündmuste, persoonide, ansamblite ja festivalide muusikaga, mis kogu maailma nende aastate jooksul kaunimaks on teinud.
Viljandi on võõrustanud mainekaid külalisi, nagu viola da gamba virtuoos Paolo Pandolfo, brittide viiulikunstnik John Holloway, parim plokkflöödikvartett Loecki Stardust Quartet, klavessinist ja dirigent Lars Ulrik Mortensen, fenomenaalne muusik Paul Hillier, harfikuningas Andrew Lawrence-King, briti vanatantsu spetsialist Jane Gingell, maailmatäht Trio Mediaeval, Grammy võitja Tõnu Kaljuste, Conrad Steinmann ja tema kvartett Diferencias, Erik Erikssoni kammerkoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, Hortus Musicus, Viljandi linnakapell, segakoor Latvija, Moskva Patriarhaadi koor ja paljud teised.
Tänavu täiendab festivali kuulsuste alleed Ameerika päritolu Hopkinson Smith, muusik, keda peetakse maailma juhtivaks lautomängijaks, kelle nime seostatakse kõlavaimate partneritega, nagu Jordi Savall, Hesperion XX, ja kelle käe alt vanamuusikamekas Schola Cantorumis Baselis on läbi käinud lautomängijate paremik. Kõlama hakkab 16. sajandi kuninganna Elisabethi aegne muusika sellistelt autoritelt nagu Anthony Holborne, John Johnson ning muidugi John Dowland.
Festivali teises fookuses on kontratenor ja barokkviiulimängija Dmitri Sinkovski. Varasematest aegadest on teada, et muusikud olid mitmekülgsed, näiteks 18. sajandil oli orkestrites traversflöödi, plokkflöödi, ja oboe mängija ning tihti ka viiuldaja tavaliselt üks ja seesama isik. Tänapäeval on see siiski haruldane, et ühes muusikus peitub korraga mitu kõrgtasemega oskust, mis Sinkovski puhul tähendab viiulimängija, laulja ja dirigendi lihtsalt fantastilist sümbioosi. Temaga koos astub üles Klaaspärlimäng Sinfonietta (kontsertmeister Maano Männi). See kontsert on romantikutele, sest helisevad tuntud viisid Händeli, Albinioni ja Pachelbeli sulest ning särab virtuoosne tulevärk Vivaldi ja Haydni viiulikontsertidest.
Aastal 2015 möödub kaheksa sajandit suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale Maarjamaad. Seda sündmust tähistame ansambliga Rondellus, mille juht Robert Staak on Hopkinson Smithi õpilane, kavas «Cantigas de Santa Maria», milles Neitsi Maarja imetegudest pajatab näitleja Toomas Tross.
Sünnipäevapeole on kutsutud mõistagi Hortus Musicus oma karismaatilise, piire lõhkuda armastava kunstilise juhi Andres Mustoneniga ning üks meie väheseid kontratenoreid Ivo Posti laulab seekord muusikat Friedrich Suure ja Katariina II ajastust. Kontserdil osaleb ka Katariina II, paratamatult maali kujul, mida tutvustab kunstiajaloolane Aleksandra Murre. Kontsert saab teoks koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga.
Festival on ikka leidnud uusi kontserdipaiku Viljandis, seekord maandume Viljandi lennukitehases, kus lennukiistmetel saab tšellokvarteti C-Jam esitust nautida. Kava nimega «Cello rock» on täis rokiklassika hitte, vahele laseme ka tossu ning võimendusega koonerdama ei hakka.
Tavapäraselt lõpetame noorte vanamuusikaprojektiga. Seekord rändame keskaja muusikaga ühte maailmaajaloo vanimasse muinasjuttu, millele nüüdisaegse variandi libretist Aivar Trallmann andis nime «Punamütsikese seitse sõpra». Kus ta siis oma sõpradega rändab, seda toovad Viljandi pärimusmuusika aidas nähtavale-kuuldavale lavastaja Üllar Saaremäe, muusikajuht Neeme Punder, kujundaja Riina Vanhanen ja muidugi noored muusikud.
Tere tulemast vanamuusikapeole! Piletid ja passid on müügil ning kavaga saab tutvuda meie värskel ja areneval kodulehel www.vivamu.ee.
Neeme Punder, festivali kunstiline juht