Sööme sõnu: Laske naised lõkke äärde

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllar Priks
Üllar Priks Foto: Elmo Riig / Sakala

Grillimine on üks vaevanõudev ja mehine tegevus. Kõigepealt mine poodi ja tõsta söekott ostukorvi, pärast hüpita kipras kulmudega ja pead vangutades kõiksuguseid sardelli- ja saslikupakikesi käest kätte ning tagatipuks pöörita õllelettide vahel sobivat märjukest välja valides kas või silmad peast.

Ja nagu sellest veel vähe oleks: kodus tuleb ju mässata grillrestide küürimise ja tule ülestegemisega. Olen kogenud olukordi, kus pärast aastakäigu jagu päevalehtede ja ploki tikkude läbi kärsatamist on söed sama kuumad kui kahe päeva eest keedetud kartulid.

Ja peres, kus mees on nii enesekindel ja hulljulge, et võtab enda peale ka liha marineerimise, pole naisel jaanipäeval teha muud kui võrkkiiges Kroonikat lugeda ja sõrmenipsu saatel uusi Mojitosid tellida. Ainult et siis võib neil igav hakata. Ja igavlev naine võib mehe hulluks ajada. Seepärast tasub nad siiski aeg-ajalt lõkke ligi lubada. Kas või selleks, et kaunil pühadeajal käed kuklale panna ja pisut mõnuleda. Eemalt võib ju elegantselt juhtnööre hõigata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles