Eestis pole üle poole elanikkonnast teinud juriidilisi ettevalmistusi oma äri, kinnisvara või muu vara pärandamiseks, nentis SEB oma tänases pressiteates. Lätis pole panga andmetel selliseid plaane teinud 41 ja Leedus 49 protsenti inimestest.
Eestis on pärandamisteema vähe tähtis
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
12. juuni 2015, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Positiivsemat trendi võib märgata kõrgema sissetuleku ja üle 50-aastaste inimeste hulgas. Neist pole Eestis 31 protsenti mõelnud juriidiliste lahenduste peale. Lätis ja Leedus on ka see osa väiksem, vastavalt 16 ja 21 protsenti. Sarnaselt Leeduga on Eestis ainult 17 protsenti varakamatest inimestest selle teema endale jaoks ära lahendanud. Lätis on see osa 20 protsenti.
Üldised uuringutulemused näitavad, et ainult 10 protsenti inimestest on Balti riikides pärandusküsimuse lahendanud. Märgatav osa neist mõtleb oma pärandusele või neil on selleks juba konkreetsed plaanid: 49 protsenti Lätis, 42 protsenti Leedus ja 37 protsenti Eestis.
"Kõigis kolmes Balti riigis on päranduse valdkonnas olulisim küsimus maksud, sest need võivad mõjutada päranduse koguväärtust, ja tuntakse muret ka pärandisaajate vaidluste pärast. Kindlasti aitab varajane planeerimine võimalikke riske maandada ja annab ühtlasi meelerahu nii endale kui lähedastele," kommenteeris uuringu tulemusi SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Andmed tuginevad SEB analüüsile ja Mindscani uuringule kõigis kolmes Balti riigis. Kokku osales uuringus 1788 inimest.