Viljandi hansapäevade üks unikaalsemaid ettevõtmisi leidis aset laupäeva hilisõhtul pärast päikeseloojangut, kui mitukümmend elektripirni panid valgusesäras pulseerima majesteetliku tamme, mille küljes ripub kiik.
Helendava tamme ümber hõljus muinasjutuline atmosfäär
7. juuni 2015, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Juhan Muksi kunagise kodumaja, kollase Rosenbergi villa õuel sai publik osa valgusmängust, muusikast ja luulest. Valguskoreograafiat näidati päikeseloojangust alates vaid neljal korral. Puu otsas oli 70 pirni, mille abil Kristjan Suits oli programmeerinud 250 valguspilti.
Hääl tuli Adeele Sepalt, muusikat tegi Jaan Jaago ja fotoprojektsiooni eest vastutas Jaanus Laagriküll. «See plaan oli meil aastapäevad vana,» rääkis Suits. «Istusime kord tamme all koos ja mõtlesime, et võiks midagi vahvat teha.»
«Muinasjutuline atmosfäär tekkis tänu nendele inimestele, kes kohale tulid,» lisas Adeele Sepp. «Emotsioon on nii tugev, et saan seda analüüsida kõige varem paari päeva pärast... Sellised õhtud jäävad eluks ajaks meelde.»