«Jalg tatsub ja suu matsub» on kulunud väljend. Ometi sobib just see väljendama, mis reede hommikul Viljandi südalinnas aset leidis.
Tellijale
Tagasihoidlikult alanud laat kogus pärastlõunal tuurid üles
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
6. juuni 2015, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks põnevaim kaubaartikkel, mis 35. rahvusvaheliste hansapäevade käsitöölaadal silma jäi, oli karurasvaseep. Selle metsiku toote kõrval seisis teinegi metslane: hunt, kes laadaliste õnneks oli kohale toodud topisena. Tegelikult saigi seebiäri alguse Aare Jaama huvist topiste meisterdamise vastu. «Kunagi sai üks karutopis tegemiseks toodud, rasva jäi üle ja sealt see mõte arenes,» jutustas Valgamaalt Soontaga külast kohale tulnud topisemeistri kaasa Pille Talvik. Seep ise oli must kui tökat, lõhnas aga magusasti. «Kuusevaik, ja vahutab hästi,» täheldas naine.