Kooli ajal armastas üks mu sõber rääkida anekdoote mehhiklaste laiskusest. Lihtsalt nooruse rumalusest – ega ta ühtegi mehhiklast ju näinud olnud. Mina ka mitte. Esimese mehhiklasega sain tuttavaks alles paar aastat tagasi USA-s koolitusprogrammis osaledes.
Silvia on Mehhiko suurima kvaliteetlehe reporter. Nii nagu meie ülejäänud grupp, istus temagi päevad otsa loengutel ja käis ühelt kohtumiselt teisele, kuni päike horisondi taha vajus. Ometi leidis ta veel aega ja energiat lugude kirjutamiseks. Ükskõik, millises söögikohas või hotellis me ka ei peatunud, ikka kohtas Silvia mõnd kaasmaalast, kes rasket lihttööd rabades ületunde tegi, et perele burrito sisse liha saada.