Pandipakendi süsteem saab täna kümneaastaseks. Selle aja jooksul on inimesed kogunud ja taaskasutusse toimetanud rohkem kui 2 miljardit pandi alla kuuluvat joogipakendit.
Kümme aastat tagasi käivitus pandipakendi süsteem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aastast, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem Eestis, on kogutud 2,59 miljardit pandipakendit, millest 2 miljardit moodustavad ühekordse kasutusega joogipakendid ja 590 miljonit korduskasutatav klaas. Pakendeid on kogutud ja taaskasutatud üle 100 000 tonni.
Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul on ettevõtte olulisim saavutus eelkõige elanike pandisüsteemi omaksvõtt tervikuna. «2005. aastal ei julgenud keegi loota, et näiteks plastpudelitest tuleb üle 87 protsendi turule pandud kogusest tagasi,» ütles Raal.
Pakendite taaskasutuse suurendamiseks tõsteti veebruarist kõikide pandipakendite tagatisraha kümnele eurosendile. Raali sõnul ei ole veel teada, milline on tagatisraha suurendamise täpne mõju tagastusarvule, sest seda saab hinnata poole aasta pärast.
«Igal juhul loodame, et see motiveerib tarbijaid veelgi rohkem pakendeid taaskasutusse suunama. Sedasi ei jää need aastasadadeks loodust reostama, vaid sõltuvalt materjalist valmistatakse vanadest pakenditest kas uued pudelid ja purgid, tekstiilmaterjal või auto- ja ehitusosasid,» ütles Raal.
Eesti Pandipakendi tänane eesmärk on suurendada pakendite tagastust ning tagada mugavam ja töökindlam teenus kõikidele tarbijatele.