Ei tea, kuidas on lood praeguste poisikluttidega, aga minu ajal ei pääsenud keegi üle ega ümber Metsiku Lääne teemast. Võsas ragistades sai küll kauboi, küll indiaanlase rolli sisse elatud. Viimati mainitusse vist isegi rohkem, sest mingi vibuköksi meisterdaks praegugi une pealt valmis.
Tellijale
Sööme sõnu: Hõissa, kauboi, hipi-hipi-jee!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks ma muidugi läbi udu mäleta neid legendaarseid Gojko Mitići filme, aga suurem indiaanivaimustus tuli siiski peale Winnetou raamatuid lugedes. Iseenesest üsna lapsemeelne kraam. Ju olid ka Karl Mayl mõned lapsepõlvefantaasiad välja elamata jäänud, sest raamatu põhikangelaseks oli ta vormistanud eriti ülla ja osava minategelase ning õnnetu punanahk keksis oma tomahoogiga rohkem tagaplaanil.