Ehitusplats, mis võtaks Jakob Hurdal jalad nõrgaks ja teeks silmad suureks

Rannar Raba
, Sakala vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insener-tehnilises mõttes on ainuüksi ERM-i hoone peasissekäigu kohal kõrguv varikatus vaatamisväärsus. Sellel on pinda rohkem kui näiteks Tartu laululava kaarel.
Insener-tehnilises mõttes on ainuüksi ERM-i hoone peasissekäigu kohal kõrguv varikatus vaatamisväärsus. Sellel on pinda rohkem kui näiteks Tartu laululava kaarel. Foto: Rannar Raba

On ilmne, et kui mõni rahvusliku ärkamisaja suurkujudest, näiteks Jakob Hurt satuks uitama tänapäeva Eestis, oleks tal vahepeal asetleidnud muudatuste tõttu suu imestusest ammuli. Ent see, mis on viimase aasta jooksul toimunud Tartu külje all Raadil, ajaks tal takkapihta silmad suureks kui tõllarattad.

Sakala tegi ringkäigu eestlaste sajandi ehituseks hüütaval Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitusplatsil ning veendus, et pikka aega vaid kõige julgemates unistustes elanud idee hakkab tõepoolest reaalsuseks saama. Punakotkastest maha jäänud lennuraja otsas on katuse alla saanud avalik hoone, millega samaväärseks võib ehk pidada üksnes Tallinnas asuvat Kumu kunstimuuseumi.

Tulevase ERM-i peasissekäigu ees külalist vastu võttes suunab muuseumi avalike suhete juht Kaarel Tarand esimese asjana näpu ülespoole ning nendib, et juba ainuüksi maja peafassaadi ilmestav hiiglaslik varikatus on insener-tehnilises mõttes omaette vaatamisväärsus. Muide, selle pindala teeb silmad ette isegi Tartu laululava kaarele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles