Prügilõke kahjustab nii keskkonda kui ka tervist

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prahi põletamine koduaias
Prahi põletamine koduaias Foto: Ants Liigus

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös korraldatud katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhu kvaliteeti ning mõjub halvasti inimorganismile.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek nentis, et jäätmepõletuse teema kerkib päevakorda igal aastal, eriti kevadel.  Suurpuhastust tehes leiavad inimesed, et vanadest asjadest tuleb vabaneda, ja tihti tehakse seda koduõues lõkke abil.

Eek märkis, et õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda: paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid taarapunkti, pakendid pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, segaolmejäätmete konteinerisse. Vanad mööbliesemed ning ehitus- ja lammutusjäätmed saab viia jäätmejaama.

Jäätmejaamade andmetel käib kolmandik piirkonna elanikest jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole jäätmejaamadest midagi kuulnud. Eegi sõnul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega kasutata piisavalt.

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna peaspetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul näitasid olmejäätmete lõkkes põletamise katse tulemused, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades tunduvalt suurem kui puhast puitu põletades.

Ta lisas, et dioksiinilaadsete ühendite ja polüaromaatsete süsivesinike ehk PAH-ide hulk kasvas üle kahe korra võrreldes puhta puidu põlemisega. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide puhul võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

Eesti keskkonnauuringute keskuse hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab poolsada kilogrammi jäätmeid aastas.

Keskkonnaministeerium jätkab eelmisel kevadel alguse saanud teavituskampaaniat «Säästad või saastad?», et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkesti infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Copy
Tagasi üles