Keskkonnaminister allkirjastas olmejäätmete sortimist ja liigitamist reguleeriva määruse muudatuse, millega täpsustatakse jäätmete sortimise ja kogumise nõudeid.
Ametimehed muudavad jäätmete sortimise nõudeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Määruse muudatusega täpsustati jäätmeliike, mis tuleb tekkekohas liigiti koguda. Seni tuli liigiti koguda paberi- ja kartongijäätmed, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. Uue korra järgi lisanduvad klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
Nagu ütles keskkonnaministri Marko Pomerants, tuleb olmejäätmete sortimist kehtestatud korra järgi igal juhul teha ühtmoodi, sõltumata sellest, kas ülejäänud jäätmemass saadetakse põletustehasesse või toodetakse sellest jäätmekütust. «Mõtteviis, et olmejäätmete põletusse suunamisel on eelnev sortimine tarbetu, ei ole õige ning see ei ole kooskõlas keskkonna- ja jäätmekäitlusvaldkonna eesmärkidega,» selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks pakutakse välja kolm võimalust, mida võib rakendada ühekaupa või kompleksselt, mis oleks sõltuvalt jäätmeliigist ka kõige otstarbekam ja tõhusam.
Võimalik on ühitada liigiti kogutud jäätmete vedu korraldatud olmejäätmete veoga, teise võimalusena kasutada avalikke jäätmete kogumispunkte ning jäätmejaamu ning kolmanda võimalusena korraldada jäätmete kogumisringe.
Uue regulatsioonina on määruses sätted ka jäätmejaama kohta. «Riik on jäätmejaamade võrgustiku rajamisse palju investeerinud, kuid seni on nende kasutamine olnud madala efektiivsusega, sest jaamad on lühikest aega avatud ja sedagi inimestele ebasobivatel aegadel. Tööpäeva kestel ei ole enamikul võimalik jäätmejaama oma prügi viia,» selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Edaspidi peavad jäätmejaama lahtiolekuajad tagama võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks inimestele vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval. Samuti täpsustati seda, milliseid jäätmeid jäätmejaam peab vastu võtma.
Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlussevõttu ja muud taaskasutamist, mis on tänapäevase jäätmekäitluse olulisim eesmärk.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates aastast 2020 tuleb ringlusse võtta kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevaid olmejäätmeid vähemalt poole ulatuses nende kogumassist kalendriaastas. Näiteks paberi, papi, klaasi, plasti ja metalli tootmiseks on üks kord juba kulutatud suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.