Esmaspäeva hilisõhtul piirasid päästjad ümber Paalalinnas asuva Maksimarketi kaupluse ning seadsid sinna koos turvafirma ja politseiga üles valve, sest kell 23.10 oli üks mees teatanud häirekeskusele, et poes on pomm.
Politsei tabas suurele poele pommiähvarduse teinud noormehe
Eesti keelt kõnelenud mees andis teada, et ta ise pani pommi kauplusesse. Demineerijad kontrollisid poe ruumid üle, midagi kahtlast nad ei tuvastanud.
28. aprillil kella 00.05 ajal suundus politsei kogutud andmetele tuginedes Viljandi valda. Seal pidasid korrakaitsjad ähvarduse teinud 1993. aastal sündinud mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Mees oli alkoholijoobes. Pärast kinnipidamist tunnistas noormees politseinikele, et tegi hädaabinumbrile valeteate. Miks noormees selliselt tegi, ei osanud ta põhjendada.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk sõnas, et politseil on töömeetodid, mis 99,9% kindlusega tagavad selle, et taolise ähvarduse tegija ei jää anonüümseks ning ta peetakse kinni. „Sellised ähvardused on avaliku korra raske rikkumine, millele reageerib hulk operatiivjõude. Karistus sellise süüteo eest on seda raskem arvestades, et samal ajal, kui kontrollitakse valeteadet pommiähvardusest, võib samal ajal reaalselt keegi hädas olla ning abi vajada,“ kirjeldas ta.
Karistusseadustik näeb avaliku korra raske rikkumise eest rahalist karistust või vabadusekaotust kuni viieks aastaks.