Tänasel eesti keele riigieksamil tuli õpilastel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning õpilane võis nende hulgast valida sobivaima.
Lühikirjandiks oli neli teemat
27. aprill 2015, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugemisosas tuli alustekstide põhjal lahendada kolm analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Alustekstid esindasid näitekirjandust (katkend Andrus Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”), luulet (Jürgen Rooste poeem „Rahvaloendajaˮ), publitsistikat (David Vseviov „Kas ajalugu tunneb usaldust?”) ning populaarteadust (Alar Karise artikkel „Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?”).
Eksami teises osas tuli abiturientidel kirjutada lühikirjand. Õpilased võisid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleeme, analüüsida riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.