Arvustus: Midagi hingele kõledas kevades

Tõnis Tulp
, kondaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika traditsioonilise muusika ansambel Tumbling Bones esines esimest korda Eestis ja andis kontserdi ka Viljandis.
Ameerika traditsioonilise muusika ansambel Tumbling Bones esines esimest korda Eestis ja andis kontserdi ka Viljandis. Foto: Erakogu

Eelmise nädala reede õhtu suutis mulle taas tõestada, et parimad asjad siin ilmas on tasuta. Nelja USA-st Portlandist pärit noormehe suurepärane hääle- ja pillivalitsemine ning stiilitunnetus andsid igale neid pärimusmuusika aita kuulama tulnule koduteele kaasa niisuguse portsjoni optimismi ja energiat, et sellest peaks jätkuma kohe päris pikaks ajaks.

Bluegrass, laiemalt võttes kogu traditsiooniline akustiline kantri ei kuulu siin Maarjamaal paraku just kõige soositumate muusikastiilide hulka. Seega ei tasu imeks panna, et pärimusmuusika aida suurde saali, mis mahutaks mitu korda rohkem publikut, oli selgi korral kohale tulnud ainult sadakond inimest. Saali istekohtade paigutusest paistis, et korraldajad ei lootnudki enamat.

Ometi suutis Tumbling Bones juba oma algusloo valikuga sundida mõmisema hakanud publiku laval sündivat jälgima. Ja kui lisaks pillivahetustega vürtsitatud tempokatele bluegrass-lugudele hakkasid laval iiripäraselt kõpsuma stepptantsukingad, oli publik tehtud. A cappella või siis ainult akustilise kitarri saatel esitatud gospel asetas vaid kirsi tordile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles