Džässitüdrukud on kohal, meestest rääkimata

, korraldaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval on laval saksa naissaksofonist Alexandra Lehmler omanimelise kvintetiga.
Teisipäeval on laval saksa naissaksofonist Alexandra Lehmler omanimelise kvintetiga. Foto: Erakogu

Mehmet Polati trio maailmamuusika kontserdiga pühapäeval alanud festival «Viljandi Jazzkaareke» kestab neljapäevani, kui esineb Oleg Pissarenko Band. Enne on aga kolm kontserti, kus peategelasteks naismuusikud.

Täna õhtul laulab Ingrid Lukas laule oma kolmandalt albumilt «Demimonde» (varem Viljandiski kõlanud «We need To Repeat» ja «Silver Secrets». Ingrid loob jätkuvalt muusikalisi mantraid, et end järjekindlalt oma teel hoida. «Sukeldume tantsides haldjate, vaimude ja näkkide salamaailma. Viimaks ujume muusikalises meres, mis on nagu kaitsev embus,» on kirjeldanud Ingrid Lukase muusikat Kim Longin plaadifirmast Ronin Rythm Records. Muusik ja luuletaja Jürgen Rooste on lauljatari kohta tähendanud: «Ingrid Lukas meeldib mulle tohutult, ma ei tea, mida ta seekord teeb, aga tas on selline pöörane vaim peidus, et peab minema kuulama.» (Muusika, 4/2015, lk 22)

Üks kontsert Eestis

Teisipäeval, 21. aprillil on laval saksa naissaksofonist Alexandra Lehmler omanimelise kvintetiga. Et naissaksofonistid bändi juhivad, tuleb ikka ette. Oleme Viljandiski kogenud Maria Fausti või Süüria päritolu Gilda Razani esinemisi. Alexandra Lehmleri muusikas on kõik need omadused, mida üldiselt omistatakse «meeste» džässile: tähelepanuväärne esitus, mitmekülgne, kuid mitte tingimata keerukas, arusaadav laiale publikule, samas elav ja julge. Saksofonisti äratuntavate juurtega sisemusest tulev muusika annab tunda, et ta on õppinud vanadelt meistritelt: eri džässiajastute mõjud tulevad ta mängus selgelt esile – sissejuurdunud meloodialiinid ja lüürilised teemad. Tähendusrikkad on ka tema albumite pealkirjad: «No Blah Blah» (2012), «Jazz, Baby!» (2014). Viimati nimetatu on kvinteti neljas ühine album ja kõlab sellel kontserdil.

Alexandrast oleks võinud saada ka tunnustatud pianist, kui ta vanaisa poleks tulehakatuseks lõhkunud kodus seisnud klaverit. Seega tuli leida mõni (tulekindlamast materjalist?!) instrument – Alexandrat paelus saksofon, tema vanemaid klarnet. Nii õppis ta viis aastat bassklarnetit, siis alt- ja sopransaksofoni. Tippmuusiku teekonda alustas ta (nagu kombeks) Saksamaa riiklikus noorte džässorkestris koos Maria Schneideri, David Liebmani, Peter Wenigeri ja teistega. Omanimeline muusikukarjäär sai alguse 2004. aastal koos Matthias Debusi ja Max Mahlertiga. Siis liitusid trioga pianist Oliver Maas ja Kolumbia päritolu löökpillimängija Rodrigo Villalon. Sündis kvintett ning koos tallatakse Euroopa ja maailmadžässi radu.

Kvintett annab Eestis ainult ühe kontserdi, mida toetavad Baden-Württembergi liidumaa ja Goethe instituut.

Mägede hääl

Kolmapäeval, 23. aprillil laulab Elina Duni, Albaanias sündinud ja praegu Šveitsis elav lauljatar. Vaatamata noorusele on lauljataril ilmunud kaheksa albumit, neist neljal džässmuusika. Aprilli algul ilmunud «Dallendyshe» (Pääsuke) räägib armastusest ja lahusolekust, ka Balkani kurbadest sündmustest: kevadel koju lendav pääsuke ei leia eest kodumaja, külagi on kadunud...

Elina Duni muusika on värske ja dünaamiline nagu karge mägede õhk. Talle meeldib laval laulda nagu karjusneiu – paljajalu ja kogu südamest. Koos Elinaga musitseerivad Šveitsi parimad muusikud: pianist Colin Vallon, kontrabassist Lukas Traxel ja trummar Norbert Pfammatter. Ingrid Lukas: «»Jazzkaarel« ootan kahte kahte kontserti. Esiteks võimsa lauljanna Elina Duni oma, sealjuures ka tema bändi andeka pianisti Colin Valloni etteastet. Nägin nende kontserti kolm aastat tagasi ja olin vaimustuses.» (Muusika, 4/2015, lk 21)

Isepäine muusik

«Oleg Pissarenko on heas mõttes isepäine – ta ei püüagi kellegi kiiluvees sõita, vaid ajab oma asja. Ja teeb seda hingerahuga, mida teistel pole.» Nii iseloomustab Tiit Kalluste seekordse «Viljandi Jazzkaarekese» lõpetaja Oleg Pissarenko muusikat. Pissarenkot teatakse, tuntakse kui džässminimalismi ja post-rock`i loojat. Seda saab kogeda ka eeloleval kontserdil «Point», mis on kolmest albumist koosneva tsükli viimane osa. Eelmised olid «Prii lapse ilm» (2009) ja «Kes sa oled». «Tahan minna oma uue plaadi muusikaga veel kaugemale igasugustest dogmadest ja stereotüüpidest, mööda eelarvamustest ja stiilinõuetest – tahan jõuda lähemale muusika ja olemise tuumale,  »Pointile!", lausus muusik. Oleg Pissarenko (kitarr) bändis mängivad veel Raun Juurikas (klahvpillid), Mihkel Mälgand (bass) ja Ahto Abner (trummid).

Kõik festivali kontserdid algavad Viljandi pärimusmuusika aidas kell 19.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles