Kütusemüüja: aktsiisitõus kergitab bensiini hinda veerandi võrra

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu varasematel kuudel on tarbijahindade peamine mõjutaja väliskeskkond. Hoolimata nafta hinna stabiliseerumisest kütuse odavnemine tanklates jätkus.
Nagu varasematel kuudel on tarbijahindade peamine mõjutaja väliskeskkond. Hoolimata nafta hinna stabiliseerumisest kütuse odavnemine tanklates jätkus. Foto: Mihkel Maripuu

Olerexi juhatuse liikme Alan Vahti kinnitusel annaksid uued kütuseaktsiisi määrad Eesti majandusele tagurpidikäigu. Uue aktsiisimäära järgi oleks bensiini liitri hind 1,484 eurot praeguse 1,174 euro asemel. Eelmise aasta tavapäraste hindadega võrreldes hakkaks bensiiniliiter maksma aga koguni 1,68 eurot.

Keskmine tarbija kulutab kuus 70–100 liitrit kütust ehk aastas 840–1200 liitrit, mis tähendab aastas 260–370 euro suurust rahalist kaotust.

«Uus valitsus ei too välja seda, mis juhtub reaalselt aktsiisimäärade tõstmisel kütuse hinnaga. Räägitakse küll kuni viieprotsendilisest aktsiisimäära tõusust aastas, kuid välja jäetakse ütlemata kütuse tegelik hind lõpptarbijale,» sõnas Olerexi juhatuse liige Alan Vaht. «Praeguste valitsuse plaanide kohaselt tõuseb bensiini aktsiis järgmise viie aasta jooksul kokku 66 protsendi võrra ja diislikütuse aktsiis kolme aasta jooksul kokku 63 protsendi võrra. Bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks Itaalias, Hollandis ja Ühendkuningriigis ning diislikütuse aktsiis oleks kõrgem ainult Itaalias ja Ühendkuningriigis.»

Vahti sõnul ei maksa unustada, et kütuse hind on sisendkuluks ka muudele kaupadele ning teenustele, mis tähendab üldist hinnatõusu teistes majandussektorites. «Eesti kütuseaktsiis tõuseb rikkaimate Euroopa Liidu liikmesriikide tasemele, kuid Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel Euroopa Liidu viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria,» rääkis Alan Vaht.

Vahti sõnul hakkab tegelikkuses kütuseaktsiisi riigieelarvesse laekuma plaanitust vähem, sest rahvusvahelise transporditeenuse osas kolib tankimine naaberriikidesse. Näiteks tõi ta Leedu 2009. aastast pärit kogemuse, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, sest märkimisväärne osa ostumahust kolis Poola. «Uuele valitsusele on märkuse teinud ka rahandusministeerium, sest plaan tõsta kütuseaktsiisi muudab Eestis mootorikütused oluliselt kallimaks kui lõunanaabritel ja see ei täidaks riigikassat,» lisas Olerexi juhatuse liige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles