VAHETULT PÄRAST riigikogu valimisi räägiti palju banketikõlblikkusest. Sellest, kas üks või teine erakond on ikka usaldusväärne, etteaimatava käitumisega, läbipaistev ja vastutustundlik, et sobiks üldse valitsusvastutust kandma.
VAHETULT PÄRAST riigikogu valimisi räägiti palju banketikõlblikkusest. Sellest, kas üks või teine erakond on ikka usaldusväärne, etteaimatava käitumisega, läbipaistev ja vastutustundlik, et sobiks üldse valitsusvastutust kandma.
Kui vaadata eestlaste suhtumist finantstoodetesse, jääb mulje, et igasugused lahendused, mis kätkevad endas mingite ostude või kulude finantseerimist kuidagi teisiti kui palgapäeval kõrvale pandud rahaga, on kõike muud kui banketikõlblikud. Ainus erand on kodulaen. See on koššer. Sellest on saanud ühiskondlik norm ning paljude nooremate ja keskealiste inimeste igapäevase finantskäitumise osa. Iga kuu algul näpistab pank kindla osa sissetulekust kontolt kohe maha nagu aamen kirikus. Kinnisvarabuumgi algas ju sellest, et peeti pisut kohtlaseks neid, kes eelistasid laenumaksetele üürimakseid.