Ugala uuslavastuse «Kaheksajalg» proovid on katkenud, sest vesilik Mauno on asunud Ugala tiigi kaldal piketeerima ja keeldub lahkumast, enne kui teatud meetmed on tarvitusele võetud.
Vesilik põgenes «Kaheksajala» proovist
1. aprill 2015, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiesti lubamatu olukord! Ainult räägite Ugala remondist, aga tiik on ju täiesti tähelepanu alt väljas!» õiendas vesilik. «See on täiesti sobimatu ökosüsteem, et vesilikud saaks rahulikult ladistada ja elu nautida. Praegu õnneks ühtegi vesilikku siin lombis meil küll ei paikne, aga mis saab siis, kui nad kunagi meie geograafilisse vööndisse peaksid sattuma? Ahhh!? Peatage Ugala remondi ettevalmistused ja varustage tiigi mudakiht aastaringse põrandaküttesüsteemiga!»
Vesilik ehk triiton (Triturus) kuulub salamanderlaste sugukonda ja on suguluses konnade ja kärnkonnadega. Nagu konnadki, vajab vesilik elutegevuseks nii vett kui maismaad. Kevade ja suve veedab ta veekogudes ja sööb peamiselt sääsevastseid. Vesilik mõõdab saaki kõigepealt pilguga, seejärel ajab aga oma kleepuva keele suust välja ning püüab ohvri kinni. Vesiliku hambad närimiseks ei kõlba, need on mõeldud ainult saagist tugevasti kinnihaaramiseks. Suve lõpus lahkub ta veekogust ja elab 2–4,5 kuud põõsastus või lehtmetsas. Talvitub lehtede all, urus või keldris. Vahel talvitub mitu vesilikku üheskoos palliks põimununa.
Vesilike keskmine eluiga on kümme aastat. Neid on kahjustanud keskkonnareostus, roomajate ja kahepaiksete korjamine ning sigimiseks sobilike kohtade hävitamine. Vesilikud on looduskaitse all.